Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

ärge vabandage, pidurid olete enivei!

Sildistamine on moes ja sellega tuleb harjuda. Kui “pidur” olemine tähendab seda, et me ei toeta elanikkonna heaolu mitte parandavat reformi mida soovitaks elluviia teerulli meetodiga, olen vähemalt mina hea meelega “pidur”.

See analüüs on kyll üks häbematu soperdis, kui teie analyysimetoodikat jätkata. Silver, arvasin, et sul on vähe enam taset. Erakond otsustas, et las Meikar sõimab blogis? Ja sina – hopsti tanki? Kahjuks ettevalmistus nõrk. Ettepanekuid on? JAH – täiendada eesmärki? HAHAHA!

1.Et, mida saavutada tahetakse – no enam lollimat küsimust ei osanud välja mõelda või? – Vastused on ju seletuskirjas kirjas. Mis kuradi tulevikuuuringuid te näha tahate? Et kus hakkab buss sõitma ja kuhu tuleb 10.a pärast pood? No seda ei suuda keegi ennustada.

2. Mis jutt, et väiksed ei saa hakkama – a palju rohelistel riigikogus kohti on ja palju raha kulus – näiteks võrreldes teiage ja kuidas erineb koha “hind”? Ega raha ja tulemus ikka niiväga seotud pole. Idee ja see, kas on olemas need, kelle huvisid esindatakse, on olulisem.

3. mis see maksma läheb? kes seda nii täpselt teab? Pole ju teada, mida uued volikogud ette võtavad. Arvestades, et maakonnapiirid ei muutu, siis meeletudi muutusi teha ei tule. infosysteeme on vaja korrastada, aga siin on tasuta lahendused riigi poolt pakkuda volikogu ja kodulehe osas. raamatupidamise systeem on koht, aga arvestades, et igal kohal on 1 või mitu raamatupidajat pagal, siis on siin pigem võit tulemas. Kokkuvõttes: terve mõistus ytleb yht. Odavamaks läheb nende funktsioonide täitmine igal juhul. Ja selles ei ole keegi kahelnud. Koondamised. Koondamine ei saa olla kallim kui tarbetu inimese palgal hoidmine aasta aega. Seega kulu-neutraalne.

4. Kokkuvõttes: Piiride joonistamine ei muuda jah midagi – ag see, et selle tulemusena koonduvad eelarved, teadmised, avardub ruum, milles otsuseid tehakse jane, see muudab küll. JA see ongi point ja eesmärk – anda omavalitsustelevõimalus ja mastaap ise teha ja toimetada, mitte iga asja riiklikult reguleerida ja juhtida.

Hea HK. Vaevalt, et erakond palub mul peegeldada seda, mis mulje mulle pikkadest koosolekutest jäi. Loe mu blogi tihedamini, et mõistaksid mu positsiooni erakonnas.

Aga arutelust ja reformist!

Tule võta nüüd kinni, mida me pikkade arutluste tulemusena otsustasime. Ütleme jah välja, et toetame viivitamatut edasiminekut haldusreformiga, kuid samas Kiisleri plaanile rohelist tuld ei näita. Trükimustas nõutakse aga paaniliselt haldusreformi —vahet pole, et millist.

Mul on tunne, et haldusreformi suhtutakse viru-ärika kombel, ehk ratsa-rikkaks mentaliteediga. Ma ei ole nõus, et nii põhimõttelisi otsuseid tehakse sellisel põhimõttel. Haldusreformi tuleb suhtuda nagu Põhiseaduse muutmisse.

Silver

Silver

Peeter Olesk räägib haldusreformist ja hurjutab Kiislerit:
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=83557

“ÜKS MU ETTEHEITEID Eesti erakondadele, Isamaa ja Res Publica Liidule koos tema peldikuministriga, on see, et regionaalpoliitikat käsitatakse peamiselt kui valimispropaganda vahendit. Midagi eriskummalist selles ei ole — nii toimitakse mujalgi. Halb on aga see, et kehtiva põhiseaduse mõttes on maakond erinevalt vallast ja linnast kas illegaal või asotsiaal — kuidas tahetakse.”

Haldusreformi doktriin on vana. Haldusreformi mittetoimumist saab seostada Ansipi nimega, tema kirjutas kunagi epistli, millest sai kõigi haldusreformi vastaste alustekst. Kusjuures tal oli oma argumendis õigus: haldusreform ei tekita kokkuhoidu; see oli aga reformi toetajate põhiline(vast ainuke) argument.
Nüüdseks on haldusreformi vajalikkusena kokkuhoid ammu ära kukkunud, aga keegi ei suuda luua ka uut arguementi Ansipi vastu. Tegelikult oleks aeg, kui me tahame nö tasakaalustatud Eestit ning kui me tahame,et Eesti külad ja vallad oleksid ka elamisväärsed kohad.
Seega kokkuvõtlikult: haldusreformi mittetoimumine on Reformierakonna tegu, ning nüüdseks on avalikus sfääris tegemist ainult poliitilise küsimusega, mis tuleks ka poliitiliselt lahendada. Reformierakond peab looma oma kontseptsiooni haldusreformi kohta ning selle siis partnerite abiga ka ellu viima. Haldusreformi vastu olemine ei ole enam ka poliitliselt soodne.

Iga tegevuse juures on oluline sõnastada selle EESMÄRK. Kui see on olemas ja selles kokku lepitud siis järgmine samm on usaldada pädevad isikud koostama plaani ja tegevuskava eesmärgi täitmiseks. Hea, kui eesmärk tagab lihtsama struktuuri ja ühetaolise jaotuse kaudu suuremat läbipaistvust ja demokraatiat. Näiteks vastavalt eesmärgile, rohkem võimu kohapeale tuleks vaadata millised teenused kohapeale peavad jääma. Millised teenused hoopis e-Riiki kolivad ja mis osa parem riigi tasandile jätta. Minu tagasihoidliku isiku jaoks pole kohalikku omavalitsust 10 aasta jooksul vaja läinud. St selle kaugus minu kodust otseselt ei huvita. Küll aga hivitab mind KOV vastutuses olevate teenuste, lasteaia kooli, tänavahoolduse, heakorra jne kättesaadavus ja ühetaolisus. Selle jaoks on lihtne valem – kõikidel omavalitsustel peaks olema sarnane suuurus ja struktuur. Siis ei teki omaavaltsuslikke äärealasid. Mul pole vahet kas korraldab riik või kov, oluline on see, et ma ei märkaks valusalt kui am liigun, ületan kov piiri, et midagi on eesti riigis väga valesti. KOV arvu ja nende suurus võivad välja pakkuda teadlased, aga otsuse, et reform teeb nad kõik võrdseks – selle peavad tegema poliitikud.

To: HK

Kui täiskasvanud inimene ei suuda ette näha oma tegevuse (või tegevusetuse) tagajärgi, siis on ikka nutune. Muide, mõnel juhul on see kriminaalkorras karistatav. Kindlasti tuleks antud juhul teha tulevikuuuringuid ja mõjude hindamisi.

To: UrmasH

Selline sarnase suuruse ja struktuuri paika saamine on üsna keerukas ülesanne, kuna iga piirkond on veidi omamoodi. Muide Valdo Praust on sellel teemal üsna hea ettepankeu teinud.