Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Tänasel Valgevene solidaarsuspäeval mälestatakse traagiliselt lahkunud inimõiguslast Jana Poljakovat

Pressiteade
16.03.2009

Täna mälestavad Eesti Valgevene toetusgrupp, Avatud Eesti Fond ja noorteühing Avatud Vabariik koos rohkete mõttekaaslastega noort valgevene juristi ja inimõiguslast Jana Poljakovat. Järjekindlalt diktatuurivõimu julmusi paljastanud Poljakova lahkus vabatahtlikult elust 7. märtsil, olles reþiimivastase tegevuse eest mitmeks aastaks vangilaagrisse mõistetud.

Mõni päev enne Jana Poljakova elu traagilist lõppvaatust jõudis Saligorski rajoonikohtus lõpuni tema üle peetud kohtuprotsess, mille tulemusena mõisteti noor naine laimamise eest kaheks ja pooleks aastaks spetsiaalsesse vangilaagrisse. Ebaõiglase kohtulahendini viis Poljakova julgus tuua päevavalgele juhtumeid Valgevene miilitsa julmast vägivallast kinnipeetavate vastu.

Valgevene elanike õiguste ja demokraatia eest seisvad Eesti kodanikuühendused mõistavad diktatuurivõimude käitumise ühemõtteliselt hukka ning kutsuvad üles hoiduma lühinägelikust poliitikast Valgevene suunal. �Euroopa Liit võib küll olla idapartnerluse raames Valgevenele uksi avamas, kuid see ei tohi toimuda üle põhimõttekindlate ja ausate inimeste laipade,� rõhutas ühenduse Avatud Vabariik eestvedaja Jevgeni Kriðtafovitð.

�Jana Poljakova juhtum on suur tragöödia, mis tõstatab olulise küsimuse kodanikuõiguste kaitsest tänases maailmas. Tuleb kahetsusega nentida, et sõnavabadus, mida Jana nii kalliks pidas, ei ole alati enesestmõistetav ka end demokraatlikuks pidavates riikides,� kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. �Jälgisin hämmeldusega Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja teatud isikute reaktsiooni kooliõpilase Sergei Metlevi avaldusele, mis taunis Vene suursaadiku ebapädevaid kommentaare Eesti riigi keelepoliitika aadressil. Paljud inimesed Eestiski peavad täna endalt õlgu kehitades küsima, mis riigis ja mis aastal me ikka õigupoolest elame,� jätkas Hellam.

Valgevene solidaarsuspäeva tähistatakse alates 2005. aastast iga kuu 16. kuupäeval. Solidaarsuse näitamiseks süüdatakse akendel küünlaid diktatuuriohvrite mälestuseks ja korraldatakse meeleavaldusi demokraatia kaitseks.

Lisainfo:
Mall Hellam
juhataja
Avatud Eesti Fond
6 313 791
mall@oef.org.ee
www.oef.org.ee

http://avatudeestifond.wordpress.com

Jevgeni Kriðtafovitð
juhataja
Noorteühing Avatud Vabariik
55 20 975
jevgeni@or.ee

http://www.or.ee/

Putin on väga võimekas ja mitmekülgne mees

From TEMP

Siselisti saadeti täna tore foto Vladivastoki ajalehe esikaanest. Tõlkimist pole vist vaja.

Au ja hauarüvetamine

Iga-aastane traditsioon on, et Lennart Meri surma aastapäeval viime Kalviga tema hauale küünlad. See on meie tagasihoidlik austus mehele, kes Eesti jaoks nii palju on ära teinud ning samuti hea võimalus meenutada paari avatud ja usaldusväärset vestlust temaga.

Täna (laupäeva) õhtuhämaruses Tallinna Metsakalmistule jõudes leidsime kalmukünka ümber kümneid küünlaid. See, et hoolimata argimuredest ei ole eestlased suurmeest unustanud, tegi rõõmu. Siiski ei saanud me kalmistult positiivselt meelestatult lahkuda.

Paarsada meetrit Meri hauast eemal asetseb Konstantin Pätsi hauakivi, mis täna paari vandaali poolt punase värviga üle valati. Ka sinna küünalt pannes sai selgeks, et kalmistu heakorra eest vastutajad ei olnud suutnud õhtul kella kaheksaks hauakivit puhtaks pesta. Kas hauarüvetajate „töö“ eemaldamiseks tuleb tõesti oodata, kuni järgmine töönädal algab ning kas tõest on siis kuivanud värvi lihtsam hauakivilt maha nühkida?

Pole kahtlust, et vandaalitsejatele saab karmi psühholoogilise diagnoosi panna ning korraliku karistuse määrata. Aga mis diagnoos tuleks panna kalmistu heakorra eest vastutavatele Tallinna Kommunaalameti ametnikele? Lihtasalt hoolimatuse-sündroomi all kannatamine või midagi enamat?

Fotod Tiibeti lippude heiskamisest Eestis. VOL 1

Põlva vallavanem Aarne Tilk heiskamas Tiibeti lippu rahvusvahelise solidaarsuskampaania raames täna hommikul. Foto: Roy Strider. TEMP

Tiibeti lipp Põlva vallas lehvimas 10. märtsil 2009. Foto Roy StriderTEMP

Soovitan kõigile lugeda tänast Roy artiklit Postimees: Tiibet karjub. Kaua veel?

Roy Strider: Tiibet karjub. Kaua veel? 

Kui veel eelmisel kevadel tundus väike valgusekiir selle maa jaoks kusagil ootamas, siis pärast Pekingi olümpiamänge on olukord okupeeritud Tiibetis võtnud veelgi mustema värvingu. Hiina võimud triumfeerisid ülemaailmsel spordipeol just nõnda, nagu võiski ette arvata, ning terrori ja kultuurilise genotsiidi vastu sõna võtnud inimõiguslased said tõsimeelsetelt spordifännidelt näiteks Eestis lausa sarjata.

Tõepoolest, keda huvitaks tänapäevasel meelelahutusajastul mõnisada hukatud ja surnuks piinatud inimest, kui samal ajal pakutakse sadadele miljonitele telerivaatajatele võimalust nautida näiteks lauatennist? Nüüd aga on olümpiapidu ammu möödas ja tollega seotud hoovad Hiina mõjutamiseks ära kasutamata käest lastud.

On naiivne loota Hiina Rahvavabariigi hoolega planeeritud käikudest juhuslikkust või järeleandmist kaeblikele palvetele parandada inimõiguste olukorda selles mammutriigis.
Dalai-laama põgenemisest anastatud kodumaalt on kirjutatud küll põnevaid raamatuid ja vändatud filme, kuid... lääneriikide taandumist oma majanduspartneri ees pole paraku sama haaravalt valgustatud. Ja kuigi kasumeid inimõigustest ülemaks seadnud kapitalism on iseenda raskuse all vankuma löönud, kardan ma, et see puudutab autoritaarse kommunismi ja neo­liberaalse kapitalismi ühendanud Hiinat vähem, kui muu maailm sooviks.

Kui 1950. aastal Tiibetisse marssinud hiinlaste Rahva Vabastusarmee mägise maa territooriumi ebavõrdse jõuga vallutas, elasid tiibetlased võõrvõimu rõhumise all üheksa aastat. Seejärel puhkenud massirahutused ja meeleheitlik ülestõus päädis tänavalahingutega, mille käigus hävitati kahuritulega suur osa pealinnast, sealhulgas näiteks Norbulingka, dalai-laama Lhasa lähistel asunud suvepalee. Tema Pühadus põgenes kodumaalt Sikkimi budistlikusse kuningriiki ning läks sealt eksiili Indiasse.

Selleks ajaks oli välja kujunenud Hiina käekiri Tiibetis, mille võiks sõnastada lühidalt: vassi, venita ja uputa verre. Kümnendite möödudes on lisandunud hiinlaste forsseeritud migratsioon ning tiibetlastest nomaadide sundkorras ümberasustamine okastraadi ja valvuritega ümbritsetud kolooniatesse, jättes nad tööta, lootuseta, tulevikuta. Tõsi, alkohol on nendes vabaõhuvanglates vägagi odav. Sellistesse kontsentratsioonilaagrite-sarnastesse uusasumitesse on viimastel aastatel spetsiaalse riikliku programmi raames ümber kolitud umbes 860 000 tiibetlast.

Tiibetlased on järginud dalai-laama üleskutset rahumeelsusele ja kannatanud rõhumist, lootes vaba maailma abile. Maailma valitsused on vaikinud või sosistanud. Selle vaikuse mõõt on genotsiid.Tiibetlastele ei ole jäetud enam palju taktikaid. Panna ennast põlema? Ka selle eest saab kuuli. End Sichuani provintsi Aba linnas äsja toimunud meeleavaldusel protestiks põlema pannud tiibetlasest munka tulistati...

Eelmisel kevadel toimunud viimane suurem ülestõus Tiibetis uputati verre, nüüd on Tiibet taas välismaailmale suletud. Oleme rõhututega solidaarsed, hakkame vastu! Ükski diktatuur ei saa ega tohi olla vägevam maailma elanikkonnast.

Kui Tiibetis karistatakse oma lipu heiskamist vangla või hukkamisega, siis laseme nendel lippudel lehvida kõikjal. Märgilisest vastuhakust olulisemgi on majanduslik surve. Kellele müüks Hiina oma kaupu, kui ostjaid poleks? Võimatu? Aga kui eksport väheneks 40, 60 protsenti? Hiina toodete boikott kodaniku-, rohujuuretasandil on võimsam relv kui tankiarmee. Toetagem Tiibetit oma ostuotsustega ja tilgad moodustavad ookeani.

Ja siiski, täna heisatakse ülemaailmse toetuskampaania raames ainuüksi Saksamaa omavalitsustele vähemalt 989 lippu. Üle pika aja tunnen uhkust Eesti üle, kus kerkib okupeeritud Tiibeti lipp vardasse Ahja, Vastse-Kuuste, Põlva, Risti, Misso, Värska, Mikitamäe, Hanila, Martna ja Lihula vallas, aga ka Vastseliinas, Tartus, Põlvas. Hiina saatkonnad üle maailma on palunud tugevdada oma kaitset. Kuid milline vägi saab üleüldse kaitsta hääletu hukkamõistu eest?

Kirjutasin umbes aasta tagasi Lhasast lahkudes Postimehes, et lämmatatud Tiibetis hääbub lootus. Täna 50 aastat tagasi toimunud tiibetlaste ülestõusu tähtpäeval peab kahjuks sõna «lootus» sellest lausest ära jätma. Unikaalse kultuuri- ja looduskeskkonnaga Tiibet ise hääbub, kaob. Aeg töötab Tiibeti kahjuks.

Mida Tiibeti pressiteatest ei leia?

Eelkõige seda, et lippude jagamisega tekkis piinlik olukord. Arvasime, et suudame Eestis leida kuni 10 omavalitsust ja et kamba peale on meil 20 lippu. Juba esimese päeva lõpus saime aru, et olukord on vastupidine -- lippe on meil vähem kui soovijaid. Siinkohal soovingi korraldajate nimel vabandada nende kohalike omavalitsuste ees, kuhu me sellel aastal lippu saata ei saanud.

Teades, et näiteks Saksamaal heisatakse lipp ligi tuhandes omavalitusüksuses, ja kogedes väga positiivset tagasisidet Eesti omavalitsustets, liigub mõte, et peaksime Indiast tellima niipalju lippe, kui palju on omavalitsusi. Kiisleri plaanikene jätta alles 15+5 omavalitsust teeks plaani juba täna taskukohaseks. Hmmm, see siis juba teine asjaolu, mis mulle selles plaanis meeldib.

PRESSITEADE: Eesti omavalitsustes heisatakse lipud Tiibeti toetuseks

Täna hommikul heisatakse kaheteistkümnes Eesti omavalitsuses lipp Tiibeti toetuseks, et nii avaldada toetust riigile ja rahvale, mis 50 aastat on elanud Hiina Rahvavabariigi okupatsiooni all. 10. märts 1959 märgib tiibetlaste meeleheitliku ülestõusu kõrgpunkti maa okupeerinud võõrvallutajate vastu.

"Tiibetis toimuv peaks meile lähiminevikust tuttav olema,“ ütles Riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees Aleksei Lotman. „Rahvuskultuuri hävitamine, teisitimõtlejate tagakiusamine, ümberrahvastamine, oht jääda vähemuseks omal maal, looduse kolonialistlik rüüstamine – see kõik on Tiibeti tänane tegelikkus."

„Nii nagu toona uputas Hiina Rahvavabariik Tiibeti iseolemise verre ja varemetesse, nõnda suruti halastamatu jõhkrusega maha ka eelmisel kevadel toimunud tiibetlaste meeleavaldused,“ sõnas Tiibeti vabadusliikumise aktivist Roy Strider „Tiibet, vanade kultuuritraditsioonide ja unikaalse looduskeskkonna varjupaik on hävimas.“

Eestis heisatakse Tiibeti lipp Ahja, Vastse-Kuuste, Põlva, Risti, Hanila, Lihula, Värska, Mikitamäe, Misso ja Martna valdades, Põlva linnas, Vastseliinas ning Eesti Üliõpilaste Seltsi hoonele Tartus. „Suutsime ühe päevaga jagada ära kõik korraldajate käes olevad lipud," ütles Budismi instituudi direktor Sven Grünberg kelle sõnul üllatas algatajaid, kui suur on toetus Tiibetile rohujuure tasandil. „Eestlaste suur toetus Tiibetile ei jää maailmas märkamata.“

Täna heiskavad sadade linnade ja valdade omavalitsused Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Tšehhi Vabariigis ning ka teistes Euroopa riikides oma hoonetel Tiibeti lipu. Näiteks ainuüksi Saksamaal heisatakse täna omavalitsustes 989 lippu.

See on enam kui kümneaastase traditsiooniga järjest rohkem avalikku kandepinda võitev solidaarsusaktsioon, mille eesmärgiks on väljendada tuge Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud ja rõhutud Tiibeti rahvale ning tuletada meelde kõigi rahvaste võõrandamatut õigust enesemääramisele.

„Soovime tänada kõiki Tiibeti rahvast toetavaid eestlasi,“ ütles korraldusmeeskonna liige Silver Meikar. „Järgmiseks aastaks loodame Eestisse tuua nii palju täismõõdus Tiibeti lippe, et jätkuks igale Eesti vallale ja linnale ning 10.märtsil 2010 saaks korraldada veel suurema toetusürituse.“

Tiibeti lipukampaania algatajad Eestis:
Budismi Instituut
Eesti Akadeemiline Orientaalselts
Eesti-Tiibeti kultuuriselts
Kodanikeliikumine Tiibet Vabaks!
Mastifite Tõuühing
MTÜ Independent Active
Riigikogu Tiibeti toetusrühm
Setomaa Omavalitsuste Liit

Inimareng või taandareng

„Vastandumise ja eristumise asemel peaksime otsima ühisosa,“ ütles President Ilves Eesti Inimarengu Aruanne 2008 esitlusel KUMUs. Nõustun temaga nii selles, et täna läheb meil vaja Ühiskondlikku Lepet, ja ka selles, et mitte sellist lepet, millele erinevad organisatsioonid, valitsus, parteid ja prominendid kuldse pastakaga alla kirjutavad. Pigem peaksime leidma selle ühisosa, mis meid liidab, tugevdab ja edasi viib.

„Meil on võimalik täna keskenduda nendele väärtustele, mis on abiks meie elukvaliteedile,“ ütles esitlusel EIA 2008 peatoimetaja Marju Lauristin. Eelkõige pidas ta selle all silmas meie tervist, vaimseid väärtusi, õnnelikke lapsi ja viljakaid inimsuhteid. „Tugeval ühistundel põhinev elukvaliteet ei ole saavutatav raha abil, vaid oma aega, mõistust, emotsioone ja tahet investeerides,“ kirjutab peatoimetaja aruande eessõnas.

Oleme ÜRO Inimarengu indeksi järgi tõusnud eelmise perioodiga võrreldes 2 kohta ja jõudsime 179. riigi seas 42. kohale . IAI alusel rühmitatakse esimest 75. kohta kõrge inimarengu tasemega riigiks. Mõnes valdkonnas oleme esikümnes (näiteks haridusvaldkonna erinevad parameetrid), mõnes keskmised (tervisenäitajad).

Järgmisel paaril aastal inimarengu indeksis kindlasti tõuseme, sest seda arvutatakse 2-3. aastase nihkega. Mis saab aga edasi sõltub sellest, et kuidas tuleme toime majandussurutisega. Usun, et majandusega saame hakkama, kui täidame plaani „7 sammu uue majanduskasvuni“, kuid ainult sellest ei piisa, et inimareng ei muutuks taandarenguks.

Kes heiskavad Tiibeti lipu?

Kõik, kellega me täna kohtunud oleme, on andnud nõusoleku. Teisipäeval 10. märtsil heisatakse Tiibeti lipp paljudes Euroopa valdades ja linnades, et avaldada nii toetust rõhutud kultuurrahvale. Kurb päev 50 aastat tagasi, 1959. aasta 10. märts märgib tiibetlaste meeleheitliku ülestõusu kõrgpunkti maa annekteerinud võõr-vallutajate vastu.

Sõidan koos Roy Strider ja Rocky’ga mööda Põlvamaad, et kohtuda vallajuhtide ning linnapeadega. Aleksei Lotman teeb sama Läänemaal. Kõik kohtumised on olnud siiani meeldivad ning edukad ja praeguse seisuga teame, et Tiibeti lipp heisatakse kindlasti Ahja, Vastse-Kuuste, Põlva, Risti, Hanila, Lihula ja Martna valdades ning Põlva linnas. Edasi on meil kavas sõita Setumaale.

Kokku on meil 20 Tiibeti lippu, 8 praeguseks juba ära lubatud. Kui mõni vald või linn soovib kindlasti solidaarsusaktsiooniga ühineda, soovitan minuga kiiresti ühendust võtta (GSM:  52 78 089 ).

PRESSITEADE: Üleskutse liituda rahvusvahelise Tiibeti toetusaktsiooniga heisates 10. märtsil Tiibeti lipu

10. märtsil heiskavad sadade linnade ja valdade omavalitsused ning -volikogud Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Tšehhi Vabariigis ning ka teistes Euroopa riikides oma hoonetel Tiibeti lipu. See on enam kui kümneaastase traditsiooniga järjest rohkem avalikku kandepinda võitev solidaarsusaktsioon, mille eesmärgiks on väljendada tuge Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud ja rõhutud Tiibeti rahvale ning tuletada meelde kõigi rahvaste võõrandamatut õigust enesemääramisele.

10. märts 1959 märgib tiibetlaste meeleheitliku ülestõusu kõrgpunkti maa annekteerinud võõr-vallutajate vastu. Nii nagu toona uputas Hiina Rahvavabariik Tiibeti iseolemise verre ja varemetesse, nõnda suruti halastamatu jõhkrusega maha ka eelmisel kevadel toimunud tiibetlaste meeleavaldused. Ka tänasel päeval patrullib Tiibeti teedel ja tänavatel sõjaväeline politsei, jätkuvad massilised vahistamised ning välismaalaste tee Tiibeti aladele on suletud. Tiibet, vanade kultuuritraditsioonide ja unikaalse looduskeskkonna varjupaik on hävimas. Diplomaatia on jäänud mannetuks, samas kui tulusate majandussuhete võimalus varjutab nii inimõigused kui ausa õiglustunde.

Seepärast kutsume Eesti omavalitsusi koos oma Euroopa ametivendadega näitama, et Tiibetit ei ole unustatud – et ülekohtuga ei lepita. Kuigi Eestil on praegu rasked ajad, ärgem jätkem toeta neid, kelle olukord on veelgi jubedam. Heiskame meiegi 10. märtsil vallamajadele ja linnavalitsustele okupeeritud Himaalaja riigi lipud ja anname au meie väikese maaga nii sarnase saatusega Tiibetile.

Eesti lipu seadus lubab Eesti lipu ning maakonna, linna või valla lipu kõrval heisata ka teise riigi või organisatsiooni lipu, kirjeldades selle protseduurilised tingimused (§ 10). Kui omavalitsuse hoonel või selle juures puudub sobilik lipuvarda koht või lipumast, siis on mõeldav ka Tiibeti lipu riputamine lihtsalt hoone aknale.

Teisipäeval heisatakse Tiibeti lipp kindlasti Ahja, Vastse-Kuuste, Põlva, Risti, Hanila, Lihula ja Martna valdades ning Põlva linnas. Aktsiooni üheks eesmärgiks Eestis on sel aastal kaasata solidaarsuskampaaniasse vähemalt kümme omavalitsust.

Rahvusvahelises Tiibeti toetusaktsioonis osalemiseks ja Tiibeti lipu laenamiseks palume ühendust võtta kampaania koordinaatoritega Põhja-Eestis (tel.  +3725278089  Silver Meikar) või Lõuna-Eestis (tel.  +3725524138  Roy Strider), või e-posti teel: tiibeti.vabadus@gmail.com.

Infolingid kampaania kohta Euroopas:
Austrias http://www.tibet.at/beitragen/Flaggenaktion2009.html
Saksamaal http://www.tibet-initiative.de/de/aktionen/kampagnen/tid_flaggenaktion/
Tšehhis http://praguemonitor.com/2009/02/23/czech-towns-join-flag-tibet

Roy Strider
Kodanikeliikumine Tiibet Vabaks!

Aleksei Lotman
Riigikogu Tiibeti toetusgrupp

Silver Meikar
Riigikogu Tiibeti toetusgrupp

Loore-Emilie Raav
Kodanikeliikumine Tiibet Vabaks!

Mart Nutt
Riigikogu Tiibeti toetusgrupp

Indrek Haas
MTY Independent Active

Toomas Trapido
Riigikogu Tiibeti toetusgrupp

Ühes asjas võiks Kiisleriga nõustuda

Meenub tõsilugu või legend, kuidas Aleksander II raudteeliini marsruuti otsustas. Kaardile kahe linna vahele kavandatavat rööpateed märkides jäid ta sõrmed sirgjoone tõmbamisele ette ning nii saigi Venemaa üks esimesi raudteelõike kaks täiesti arusaamatud jõnksu.

Tsaari kombel teeb haldusreformi ka Kiisler. Tõmbame jooned siia ja sinna ning maailm saab kohe ilusam. Müstilise reformikava tulemus on kui kesikute linnaosade kaotamine Tallinnas, mille tulemusena mingit efekti majanduslikus mõttes ei saavutata ning ka elanike heaolu ei parane. Linnaosavanemate ümbernimetamine piirkondlikeks haldusdirektoriteks, kogu ristiheinalehelise K-meeskonna töölejätmine ning teenuste kaugenemine elanikest ei tohiks linnlasi küll rõõmustada. Kesikute keskkontorit lähenevate valimiste eel küll.

Kiisler tundub sama soovivat üle kogu Eesti teha. Nõustun nendega, kes soovivad enne otsuste tegemist korralikumat analüüsi ning ohtude hindamist. Kiirustades ja rips-rops toimetades antakse korralik põnts kõigile elanikele.

Ühes asjas võiks Kiisleri reformiga siiski nõustuda. Ta soovib ära kaotada regionaalministri ametikoha. Minu arvates võiks seda isegi kiiremini teha – ehk mitte aastal 2011, vaid juba käesoleval. Kas või täna.