Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Kuidas soovitakse piirata sõna- ja koosolekuvabadust?

Täna arutab õiguskomisjon eelnõud, mis minu hinnangul on ohuks Eesti demokraatiale. Ülla soovi ära hoida massilisi korratusi ohvriks tuuakse sõna- ja koosolekuvabadus. Eelnõu jõustumisel peab iga aktiivne ja arvamust omav kodanik arvestama, et rahumeelse avaliku koosoleku korraldamine toob kaasa kriminaalvastutuse ja võimalik, et ka vanglaleiva. See on vesi provokaatorite ja politseiriigi toetajate veskile, kellest esimesed saavad lihtsa võimaluse Eesti süüdistamiseks inimõiguste rikkumises ja teised kodanikuühiskonna vaigistamiseks.

Esitasin koos Aleksei Lotmaniga järgneva pöördumise õiguskomisjoni poole:

Riigikogu liikmete pöördumine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (416 SE) osas

Palume õiguskomisjonil toetada karistusseadustiku muutmise seaduse 416 SE teise lugemise katkestamist ja määrata eelnõule uus parandusettepanekute tähtaeg. Leiame, et seaduseelnõu sellisel kujul riivab ebaproportsionaalselt kodanike põhivabadusi ja vähendab demokraatiat. Veelgi enam, peame vajalikuks rõhutada, et Ken-Martin Vaheri ja Urmas Reinsalu parandusettepanekud antud eelnõule on vastuolus põhiseaduse § 45 (väljendusvabadus) ja § 47 (koosolekuvabadus).

Oleme mures Vabariigi Valitsuse poolt algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu paragrahvide pärast, mis puudutavad massilise korratuse organiseerimist või ettevalmistamist ja üleskutset selle toimepanemisele:

6) paragrahv 238 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 238. Massilise korratuse organiseerimine või ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele
(1) Palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise eest või sellise teo toimepanemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse kolme- kuni kaheksaaastase vangistusega.“;
7) paragrahvi 239 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rüüstamise, purustamise, süütamise või muu sellise tegevuse eest massilises korratuses osaleja poolt või seadusliku korralduse eiramise või vastuhakkamise eest politseiametnikule, abipolitseinikule või muule isikule, kes on seaduslikult tõkestanud sellist tegevust, – karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.“.

Karistatav peaks olema ainult sellise kogunemise korraldamine, mille eesmärk ongi avaliku korra ja riigi julgeoleku ründamine. Kui näiteks inimõiguste toetamise kogunemisel, ametiühingute meeleavaldusel või homoparaadi tõttu hakkavad kodanikud X ja Y huligaanitsema, siis saavad õiglaselt vastutada nemad ise oma tegude eest, mitte ürituse korraldajad.

Põhiseaduse kommentaarist § 47 kohta leiab:
§ 47 kaitseb rahumeelseid koosviibimisi, so koosviibimisi, mille eesmärk ei ole rahutuste korraldamine. Vägivaldseks ei muuda kogunemist pelgalt see, kui seal väljendatakse seisukohti, mis kutsuvad avalikkuses esile meelepaha või mis oma vaadetelt erinevad oluliselt ühiskonna enamuse arvamusest (see on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoht). Üksikute kuritegude toimepanemine koosoleku käigus ei õigusta koosoleku keelamist. oosolekuvabaduse õigust tuleb mõista võiamlikult laialt (st koosolekuid lubavalt)

Kogunemisvabaduse piirangud ei tohi takistada ega hirmutada inimesi rahumeelselt oma seisukohti väljendamast.

§ 47 kaitseb kogunemise korraldajat karistuse eest juhul, kui koosolek muutub vägivaldseks või seal pannakse toime õiguserikkumisi, kui korraldaja tegi endast oleneva koosoleku õiguspäraseks läbiviimiseks. Vastutus koosolekul toime pandud rikkumiste eest lasub igal rikkujal eraldi.

Oht, et koosolek kasvab vägivaldseks (nt teistsuguste vaadetega inimesed sekkuvad füüsiliselt), ei anna riigile õigust koosolek keelata. Riigi ülesanne peab olema kasutada oma ressursse, et kaitsta põhiõigust arvamust avaldada.

Vaheri ja Reinsalu ettepanekud on suunatud veelgi suuremale koosoleku- ja sõnavabaduse piiramisele.

„1. Seadust täiendatakse paragrahviga 2311 järgmises sõnatuses:
„§ 2311. Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevusega ähvardamine

Tegevusega, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.”;“

See muudatusettepanek tekitab küsimuse, kes ning kuidas/mille alusel on võimeline adekvaatselt hindama, kas oli piisav alus karta ähvarduse täideviimist või ei olnud.

„7. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) paragrahv 238 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 238. Massilise korratuse ettevalmistamine või organiseerimine
(1) Palju inimesi hõlmava korratuse ettevalmistamise eest või sellise teo toimepanemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamise, purustamise, süütamise või muu selline tegevuse oht, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse kolme- kuni kaheksaaastase vangistusega.“;“

Ettepanek nr 7 kannab endas tugevaid sõnavabaduse piiramise elemente. Näiteks kirjutab keegi üksikisik päevalehte lugejakirja, kus kutsub Narva elanikke üles arutama ideed Eesti Vabariigist eraldumiseks ning liitumiseks Venemaaga. Sellele võib järgneda kuni kolmeaastane vanglakaristus, mis on demokraatlikus ühiskonnas sobimatu.

Leiame, et sellisel kujul seaduse vastu võtmine oleks vastuolus Põhiseaduse mõtte ja sättega ning õigusriigi põhimõtetega. Samuti kätkeb eelnõu endas ohtu, et seadust hakatakse ära kasutama valitsuse poliitiliste vastaste vastu, mis mõjub ebatervelt demokraatliku ühiskonnakorralduse vaimule. Seetõttu taotleme eelnõu teise lugemise katkestamist ja selle sisulist läbivaatamist eesmärgiga kindlustada paremini kodanike põhiõiguste kaitse.

Lugupidamisega

Silver Meikar                                  Aleksei Lotman

Samal teemal soovitan lugeda tänast EPL-i juhtkirja: KÜLLI-RIIN TIGASSON: Karistus selle eest, mida ei juhtunud