Liberaal Silver Meikar Vabadusest ja inimõigustest

Diktatuuririigid ja fundamentalistid määravad tsensuurireeglid

Anne Applebaum kirjutab Washington Posti mureliku artikli sõnavabaduse vähenemise teemal. Maarjamaa risti III klassi ordeniga pärjatud kolumnist jõuab järeldusele, et Vene, Hiina Rahvavabariigi ja tundmatud islami fundamentalistid omavad de facto kontrolli USA firmade üle ning määravad, mida võib kirjutada ja mida mitte.

Ta toob kolm näidet:
1. Yale Ülikooli kirjastuse poolt trükitud "The Cartoons That Shook the World“ analüüsib küll põhjalikult nn Taani koomiksite skandaali tagamaid ning raamatu Jytte Klauseni aitor väidab, et Taani imaamid esitasid moslemimaailmale räigemaks võltsitud pilapilte, kuid seal ei ole ära trükitud ei originaale ega ka võltsinguid.
2. Rahvusvahelise GQ ajakirja septembri numbrist leiab Scott Andersoni aritikli "Vladimir Putin's Dark Rise to Power“, kus autor esitab uusi fakte selle kohta, et 1999. aastal Moskvas toimunud ohvriterohked pommiplahvatused oli Vene eriteenistuse operatsioon. Paraku ei leia seda artiklit GQ ajakirja vene-keelsest versioonist ega ka nende veebilehelt.
3. Meile kõigile tuntud fakt Googlist, kes aitab kaasa internetifiltreerimisele Hiinas Rahvavabariigis.

Yale Ülikooli kirjastuse tsensuuri põhjuseks oli hirm võimalike rahutuste pärast ülikoolis, GQ väljaandja Conde Nast kardab reklaamirahade pärast Venemaal ning Google soovib krabada tüki suurest Hiina Rahavavabariigi internetiturust. Need on vaid mõned näited, kus ettevõtted kehtestavad uusi tsensuurireegleid. Oht on, et need muutuvad standardiks.

Applebaum tõstatab probleemi uue huvitava nurga all. See, et suurettevõtete huvide kaitseks nii sise- kui ka välisturgudel peavad riigid (sh Eesti) tegema mööndusi oma poliitikas, sh välispoliitikas, on vana tõde. Heaks näiteks on kas või transiidiärimehed, kellest mitmedki näeksid Eestit tugevalt naaberriigi mõjussfääris – peaasi, et must kuld läbi nende sadamate liiguks.

Strateegilise tähtsusega ettevõtete (N: energia) erastamisel oleme hoidunud teatavate riikide (poliitilisest) rahast, et mitte liialt sõltuda nendest. Samas püüab majandusminister tuua suuri investeeringuid Hiina Rahvavabariigist, mida hea sõber Roy nimetab Eesti riigile hukatuslikuks. See võib viia olukorrani, kus riigile/ettevõtetele/meediale esitatakse ultimaatum: kas peatate ebasobivate teemade (Tiibet, Dalai Lama, Taiwan, inimõigused, uiguurid, jne) kajastamise või kaotate palju raha ja palju töökohti.

Suurkorporatsioonid määravad üha enam maailmapoliitika kulgu ning see peaks ärevaks tegema igat vaba ühiskonda oluliseks pidava inimese. Ärimaailma jaoks on inimõigused ebameeldivaks takistuseks nende peamise väärtuse, kasumi, saavutamisel.

LINK: Anne Applebaumi artikkel