Ukraina presidendivalimistel on olukord alles täiesti lahtine
Eelmiste Ukraina presidendivalimiste valik oli lihtne – teises voorus võtsid teineteisest mõõtu lääne ja ida kandidaat. Viis aastat pärast oranži revolutsiooni on presidenditooli peakonkurendid kaks Kremlile sobivat kandidaati ning värvilisest eufooriast on Ukrainas järele jäänud hall argielu.
Pühapäeval peetavate Ukraina presidendivalimiste esimeses voorus ükski 18st kandidaadist 50% häältest ei saa ning väga suure tõenäosusega pääsevad teise vooru opositsioonilise Regioonide partei juht Viktor Janukovitš ja Ukraina peaminister Julia Tõmošenko. Praegusel presidendil Viktor Juštšenkol ei ole edasipääsuks mingit võimalust.
Sajad tuhanded tema poolehoidjad surusid 2004. aastal põlvili tollase presidendi Kutšma administratsiooni, keskvalimiskomisjoni ja riigikohtu ning sundisid riiki tühistama teise vooru võltsitud valimistulemused. Kordusvalimistel toetas Juštšenkot 52% valijatest ehk 15 115 712 ukrainlast.
Suurte ootustega riigijuhiks saanud Juštšenko toetus pöördus kiiresti negatiivseks ning praegu on ta kõige vähem soovitud presidendikandidaatide edetabeli tipus – 83% ukrainlastest peab teda kõige halvemaks valikuks. Seega pole suurt vahet, kas istuv president saab homme pisut üle või pisut alla 3% häältest, oranži revolutsiooni suur võitja on suurim (ja ka kindel) kaotaja.
Miks Juštšenko kaotas?
Analüütikute sõnul kadus 2005. aastal Kiievi ovaalsaali astunud 55aastasel presidendil kiiresti side nendega, kes olid tema nimel nädalaid Maidanil külma ja väsimust trotsinud. Majandusreformide, korruptsioonivastase võitluse ja õigusriigi ülesehitamise asemel sukeldus Juštšenko aastatepikkusesse poliitilisse kemplusesse.
Juštšenko ei ole osanud investeerida oma poliitilist kapitali ideoloogiliste vaenlaste võitmiseks, vaid on raisanud selle (vanade) sõpradega arveteklaarimisele. Viie aastaga on ta neli korda vahetanud nõunikke, kuid edutult. Presidendiaega jääb meenutama ikkagi aastatepikkune vägikaikavedu oranži revolutsiooni peamise kaasvõitleja Julia Tõmošenkoga ning palju tühje lubadusi.
Juštšenko on retoorikas kindlaks jäänud läänesuunalisele poliitikale. Pürgimine NATOsse on välistanud hea läbisaamise Kremliga, kuid suutmatus midagi sellel suunal saavutada ei ole toonud talle sõpru ka läänest. Paradoksaalselt on Juštšenko suutnud maha mängida sõbrad ja vaenlased nii kodu- kui ka välismaal.
Siiski ei saa pidada oranži revolutsiooni läbikukkumiseks. USA valitsusvälise organisatsiooni Freedom House värske raport nimetab Ukrainat jätkuvalt vabaks riigiks ja seda juba neljandat aastat järjest. Ukraina meediavabadus on SRÜ riikide parim ning kodanikuühiskond on jõudsalt arenenud.
Valimised on ausad
Oranži revolutsiooni võiduks saab pidada ka tõsiasja, et pärast seda peetud kõiki valimisi on rahvusvahelised vaatlusorganisatsioonid tunnistanud ausateks ja vabadeks. Jah, kampaaniad ja erakondade loosungid parlamendivalimistel on olnud populistlikud ning samuti on üksteist valimiste eel süüdistatud soovis kasutada ebaausaid võtteid. Ülehomsed valimised ei ole mingi erand.
Kolmapäeval teatas Julia Tõmošenko, et põhirivaal Janukovitš kavatseb Ida-Ukrainas korda saata massilist võltsimist. Janukovitš küsis süüdistuste peale teravmeelselt, kuidas saab opositsioon massilisi võltsimisi korraldada: «Ainult võimul olijatel on selleks administratsioon, institutsioonid ja siseministeerium.»
President Juštšenko kommentaar võimalike valimisvõltsimiste kohta on, et vaid Julia Tõmošenkol võiks sellest kasu olla – Janukovitš pääseb teise vooru niikuinii. Analüütikute hinnangul massilisi võltsimisi ei toimu ning omavahelised süüdistused on vaid kampaania osa. Oma osa ausateks valimisteks annavad ka 3150 kogu maailmast kohale sõitvat välisvaatlejat.
Tänu sellele julgen ennustada, et pühapäevased presidendivalimised üllatusi ei too. Valimiste osalusprotsent saab olema 55–60 ja teise vooru pääsevad Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitš. Rahva kolmas valik on arvatavasti teha rist kastikesse «kõigi vastu».
Muuseas nendel valimistel kandideeribki mees, kelle perekonnanimi on tõlkes Kõigi Vastu – Vasily Protyvsih. Ivano-Frankovski kommertskoja esimees ja kommunistliku partei liige vahetas oma perekonnanime Humeniuk «sobivama» vastu eelmisel aastal. Ukraina valimistel on Kõigi Vastu saavutanud alati hea tulemuse, kuid sellest hoolimata ennustatakse Vasilyle toetust alla 1%.
Tõeliselt põnevaks läheb Ukrainas alles esmaspäeval, kui kaks allesjäänud kandidaati avavad oma kaardid ja lükkavad kampaaniamasinale viimase käigu sisse. Teine voor peetakse eeldatavasti 7. veebruaril ja selleni jäänud nädalate jooksul kuuleme kindlasti väga radikaalseid ja huvitavaid seisukohti.
Ei tasu unustada, et 2004. aasta oranž revolutsioon sai alguse just teisele voorule järgnenud päeval, kui valimisvõltsimiste abil soovis presidenditooli haarata Janukovitš. Olenemata sellest, kes teises voorus võidab, seekord mingit värvilist revolutsiooni ei tule. Selleks pole lihtsalt alternatiivset uut kandidaati, kelle loosungit «Change» rahvas usuks.
Artikkel ilmus 15. jaanuari Õhtulehes
-
KT
