Täna õhtul küsis trepikojas majanaaber, et miks meie vastuvõtul ei käinud. Vähemalt ETV-s meid küll ei näinud. Nojah, käisime küll, kuid aastapäeva ülekande moderniseerimise poliitika tõttu kuulusime järelikult nende külaliste hulka, kelle käepigistus esimesele paarile sattus mingi intervjuu ajale.

Loodan, et delfi.ee ei pahanda, et nende fotograafi tehtud pildi siinkohal üles panen. Originaalis asub foto aadressil: http://pilt.delfi.ee/show_original/8683487/ .

Kuulates ja lugedes esimesi vastuvõtu ülekannet puudutavaid kommentaare tundub, et rahvusringhäälingu uudse lähenemisega ei olda rahul. Samas tasub meeles hoida, et Eesti Vabariigi 91. aastapäeva tähistamise järel nõuti valjuhäälselt pingviide paraadi ülekande muutmist – kes ikka seda kätlemist vaadata viitsib!?

Ei tea miks, aga millegi pärast meeldib meile alati mitte rahul olla. Sama asi on ju valimistega. Eelmisel aastal viriseti leheveergudel, prožektorite valguses ja omakeskis, et jälle need valimised – kas saaks ometi mõne rahuliku aasta. Vaevalt suutis üks erakond välja pakkuda valimisaastate vähendamise idee, kui endised virisejad ettepanekut juba eos kritiseerima hakkasid.

Just seetõttu oleks võinud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves oma eilses kõnes süstida pisut rohkem rahulolu ja optimismi. Näiteks seda, et nüüd hakkab meil paremini minema. Just nagu täna Vancouveri Olümpiamängudele sõitnud Veerpalu vajame ka meie suurepärase tulemuse saavutamiseks lisaks heale eeltööle ka eneseusku ja optimismi.

Minu kummardus aastapäeva kontserdi korraldajatele – muusika oli tõeliselt hea. Kahjuks jäi 99% külalistest ilma ürituse lisaprogrammist vahetult enne südaööd kontserdisaalis, kui rahvariides daam esitas regilaulu, takti lõi kontserdil esinenud Soli Cissokho Senegalist ning kaasa laulis kümmekond aastapäeva külalist.

Elagu Eesti!

Tweet This Post