Ukrainas läks lahti
37 miljonit valimisõiguslikku ukrainlast saavad täna otsustada, kumb teise vooru jõudnud kandidaatidest ihaldatud presidenditoolile istub. Ausate ja vabade valimiste toimumiseks annavad oma olulise panuse 3780 rahvusvahelist vaatlejat, kes varahommikust hilisõhtuni valimisjaoskondades protseduurireeglite täitmist jälgivad.
Kell 20:05 paisatakse meediasse uksesuuküsitluse tulemused, mis arvatavasti näitavad suhteliselt täpselt jõudude vahekorda. Kehtiva seaduse järgi peab keskvalimiskomisjon ametlikud tulemused välja kuulutama kümne päeva jooksul, aga mitte kauem, kui kolm päeva pärast kõikidelt valimisringkondadelt tulemuse saamist.
Viidates viimastele uuringutele oli reedel PACE seminaril esinenud Janukovitši esindaja Azarov oma kandidaadi võidus kindel. Minu küsimusele, kas mitte Ukraina seadused mitte ei keela valimiste ajal arvamusuuringute tegemise, vastas ta pisut ärritatult, et teha võib, aga massimeedias avaldada ei tohi. „Teie ei ole ju meedia ning pealegi peaks teid see info huvitama! Minge tänavale ja küsige inimestelt ise, kui te mind ei usu.“
Küsisin seda siis eilsetel kohtumistel paarilt ajakirjanikult, poliitikult, analüütikult ning taksojuhilt. Kõik nad pidasid Janukovitši võitu väga tõenäoliseks, kuid enamik lubasid teha valimistel risti teise kandidaadi nime taha. Mitte selle pärast, et Tõmošenko neile meeldiks, kuid seetõttu, et Janukovitš ja tema meeskond on lihtsalt Ukrainale veelgi halvem valik.
„Esimeses voorus valisin Juštšenko, homme aga Tõmošenko,“ ütles taksojuht, kui hilisööl Kiievi äärelinna sõitsime. „Julia on süüdi selles, et (ametist lahkuv) president ei saanud õiget asja teha, kuid ikkagi on ta parem, kui see bandiit“. Vene keelt emakeelena kõnelev vanahärra on hoolimata oma juurtest idas tugev Ukraina rahvuslane, kes soovib riigi kuulumist läänemaailma.
Huvitaval kombel kinnitasid kõik eilsed vestluspartnerid, et nad lähevad kindlasti valima. „Pole küll head kandidaati, aga valima tuleb minna ikkagi“, võiks nende suhtumise kokku võtta. Teiseks vooruks ennustatakse 60-70% suurust valimisosalust, mis Euroopa mõistes on väga hea.
Pisut murelikult oldi valimiste kordamineku osas. Jah, need toimuvad ausalt ja vabalt, kuid kaotuse korral hakkab Tõmošenko kasutama kõiki võimalusi nende nurjamiseks. Raske on ette kujutada, et Julia Tõmošenko valimised võidaks, kuid veelgi keerulisem, kuidas ta kaotusega rahumeelselt lepiks.
Kui Julia peaks tõesti kasutama oma peaministri positsioonist tulenevat võimu ausate ja vabade valimiste nurjamiseks, kaotaks ta läänemaailmas ka viimased sõbrad. Euroopas on kombeks, et valimistel vähem hääli saanud kandidaat tunnistab kaotust, õnnitleb võitjat ning hakkab mõtlema järgmiste valimiste peale.