Kas uus oranž revolutsioon?
Viktor Janukovitš võitis küll ausatel ja vabadel valimistel, kuid presidendina on ta euroopalikke väärtusi toetanud vaid läänes peetud kõnedes. Venemaa Musta mere laevastikuga lepingu pikendamise protsess on järjekordseks tõestuseks demokraatia tagasikäigust Ukrainas.
Võib vaielda selle üle, et kui palju Ukraina lepingust rahaliselt ja poliitiliselt võitis või kaotas, kuid kindlasti peame hukka mõistma selle, kuidas seda tehti. Nii oluline ja tundlik kokkulepe saavutati Vene ja Ukraina presidentide vahel ilma igasuguse avaliku debatita. Teerulliga sõideti üle mitte ainult opositsioonist ja ajakirjanikest, vaid kogu rahvast.
Teerullipoliitikat kasutas Janukovitši Regioonide Partei ja selle puudlid ka teisipäeval lepingu ratifitseerimisel Ukraina parlamendis ehk Verhovna Radas. Paljuks ei peetud ka hääletada nende saadikute eest, kes füüsiliselt tuhandete kilomeetrite kaugusel asusid. Pinged parlamendis kasvasid üles kakluseks, mille tulemusena mitmed saadikud ka arstiabi vajasid.
Rusikatega poliitika tegemine võiks anda selge eelise maailma poksitšempionile Vitali Klitškole, kes äsja teatas oma partei UDAR (tõlkes „hoop”) asutamisest. Rusikate ja ühe-mehe-parteide asemel vajab Ukraina aga märksa enam demokraatlike väärtuste kaitset.
Ajakirjandusvabaduse eest seisev organisatsioon Piirideta Reporterid saatis 23. aprillil avaliku kirja Ukraina siseministrile juhtimaks tähelepanu viimastel kuudel toimunud ajakirjanike tagakiusamisele. Teated ajakirjanike peksmistest ja vahistamistest, meediafirmade survestamisest tuletavad meelde Kutšma aegset režiimi. Demokraatia vähikäigule Ukrainas on tähelepanu juhtinud ka Amnesty International ja mitmed teised inimõiguste kaitsmisega tegelevad organisatsioonid.
Ukraina on väga lähedal olukorrale, mis tõi viis aastat tagasi tänavatele sadu tuhandeid meeleavaldajaid. Vahe on selles, et täiesti põhjendatult on oranži tiiva läbikukkunud juhid kaotanud suure osa usaldusest nii Ukrainas kui ka läänes. Ma loodan väga, et protestijad suudavad siiski koonduda mingi poliitiku asemel hoopis suure eesmärgi taha, mille nimeks demokraatlikum Ukraina.
(Arvamusartikkel ilmus EPL-onlines http://www.epl.ee/artikkel/575823)
