Eesti sammukese võrra demokraatlikum
Eile Riigikogus vastu võetud Rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seadus tagab üksikisikutele paremad võimalused oma õigusi kaitsta nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Deklaratsiooni tegemise eesmärk on võimaldada Eesti isikutele juurdepääs peale olemasolevate veel ühele vaidluste lahendamise rahvusvahelisele menetlusele, mis ühtlasi aitab kaasa diskrimineerimise vähendamisele ning konventsioonist tulenevate kohustuste tõhusale täitmisele Eesti riigi poolt.
Vastutava menetlejana tundsin Riigikogus esinedes head meelt eelnõu üle, sest „see on järjekordne tõestus, et Eesti on demokraatlik ja vaba riik, ning selle üle võib ainult rõõmus olla. /…/ Seda tehes me suurendame inimeste õigusi ja vabadusi seista oma õiguste ja vabaduste eest. Ja seetõttu ma palun teil kõigil seda (eelnõud) toetada.“ Kõik 55 saalis olnud saadikut vajutasid rohelist nuppu.
Taustaks paar lõiku eelnõu seletuskirjast:
Rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni (RT II 1995, 5-6, 30; edaspidi konventsioon) võttis ÜRO peaassamblee vastu 21. detsembril 1965 ning see jõustus 4. jaanuaril 1969. Eesti ühines konventsiooniga Ülemnõukogu 26. septembri 1991. aasta otsusega ning see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Konventsiooni artikkel 14 näeb ette, et iga riik võib deklareerida, et tunnistab konventsiooniga moodustatud rassilise diskrimineerimise komitee (edaspidi komitee) pädevust vastu võtta ja läbi vaadata avaldusi isikutelt ja isikurühmadelt, kes väidavad, et asjaomane riik on rikkunud nende konventsioonikohaseid õigusi.
Seaduse eesmärk on teha deklaratsioon, mille alusel Eesti tunnistab komitee pädevust vastu võtta ja läbi vaadata avaldusi isikutelt ja isikurühmadelt, kes väidavad, et Eesti on rikkunud nende konventsioonikohaseid õigusi. Deklaratsiooni tegemise eesmärk on võimaldada Eesti isikutele juurdepääs peale olemasolevate veel ühele vaidluste lahendamise rahvusvahelisele menetlusele, mis ühtlasi aitab kaasa diskrimineerimise vähendamisele ning konventsioonist tulenevate kohustuste tõhusale täitmisele Eesti riigi poolt.
Deklaratsiooni tegemisega komiteele pädevuse andmine on kooskõlas välissuhtlemisseaduse ja põhiseadusega, kuna tagab üksikisikutele paremad võimalused oma õigusi kaitsta nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti seadusi ning muid õigusakte ei ole seoses deklaratsiooni tegemisega vaja muuta. Eestile võib deklaratsiooni tegemine tuua kaasa kohustuse vastata komitee järelepärimistele ning juhul, kui komitee tuvastab rikkumise, peab riik rahvusvahelise tava kohaselt täitma komitee soovitusi, mis võivad puudutada ka seaduste muutmist.
