Suuremad õigused ratturitele, teistega arvestades
(artikkel ilmus toimetatud kujul ajalehes Maaleht: www.maaleht.ee)
Riigikogus juuni lõpus vastu võetud liiklusseadus süütab rohelise tule trahvihirmus peatunud jalgratturile. Teatavatel tingimustel võib jalgrattur alates 1. jaanuarist seadust rikkumata sõita ka kõnniteel. Kõlab küll uskumatult, aga sellega tagatakse ka suurem ohutus jalakäijatele ja autojuhtidele.
Telliskivi paksune ja ligi kolmesaja paragrahviga liiklusseaduses puudutab jalgrattureid vaid pisike osa, kuid just selle üle toimusid kogu eelnõu menetlemise käigus kõige pikemad arutelud. Kõige tulisemaks läksid vaidlused majanduskomisjonis minu ja Eestimaa Roheliste poolt esitatud ettepanekute üle, mis teatud tingimustel lubaks jalgratturid kõnniteele.
Millised on keskkonnasäästlikult mõtleva jalgratturi valikud ilma uue liiklusseaduseta? Kahtlemata kõige ohutum valik oleks kasutada jalgrattateed ja kergliiklusteed. Kuid neid ei ole piisavalt ja isegi need vähesed, mis meil on, ei ole sageli üksteisega ühendatud. Tean juhuseid, kus jalgrattatee lõpeb trepiga või tühermaa või mingi muu jalgratturile täiesti sobimatu objektiga, aga väga sageli lihtsalt autoteega.
Teine võimalus on seadust rikkudes sõita kõnniteele. Tean mitmeid, kes on selle eest trahvi saanud ja kaaluvad seetõttu jalgrattasõidust loobumist. Unistus keskkonnasõbralikust Eestis jääbki nii vaid sõnavahuks ja sisutuks visiooniks paberil. Jalgrattatee puudumise ja ohtliku sõidutee eest peaks pigem trahvima kohalikku omavalitsust, mitte jalgratturit.
Ebapiisav jalgrattateede võrgustik ei ole probleemiks rattasportlastele, sest nemad sõidavad niikuinii sõiduteel, sageli ka suurel kiirusel ja hulgakaupa. Kindlasti häirib see neid rattureid, kes soovivad auto või ühistranspordi kasutamist vähendada ja kasutada keskkonnasõbralikku jalgratast sõiduks tööle, kooli, sõbra juurde või lihtsalt perega nädalavahetustel, sest väljas on ilus ilm ja rattasõit on tore.
See, et sõiduteel liiklemine on ohtlik, mõistis ka eelnõu algataja, lubades kõnniteed kasutada kuni 13-aastastel ratturitel. Riigikogu toetas minu ettepanekut lubada kõnniteele ka noort jalgratturit saatvad vanemad. Täna varahommikul lapsega lasteaeda vändates oli mul raske dilemma – kas seaduse vastaselt käskida oma 4-aastane tütrel sõita sõiduteel või sõita koos temaga kõnniteel. Iga hooliv lapsevanem valib kindlasti teise variandi ning nüüd saab seda teha ilma väärtegu sooritamata.
Lisaks lubab uus seadus kõnniteed kasutada last rattatoolis vedaval jalgratturil. 10-15 kilogrammi tagumise ratta kohal viib sõiduvahendi tasakaalust välja ning suurendab kukkumisohtu. Väikest last vedades mõtled väga tugevalt enne, kui üldse julged rattaga sõiduteele sõita.
Tõeliselt tulised olid vaidlused teemal, et kas lubada ka kõik teised ratturid kõnniteele. Meie ettepaneku järgi võiksid nad seda teha juhul, kui sõiduteel liiklemine on ohtlik, kuid kõnniteel liigeldes ei tohiks nad ohustada jalakäijaid.
Kui jalgrattateed ega kergliiklusteed ei ole, peab jalgrattur sõitma autotee paremas ääres. See ei ole jalgratturile sageli mitte kõige ohutum valik. Eriti kitsastel sõiduteedel, sildade ületamisel, liiklustihedatel ristmikel ja ka siis, kui sõidutee parem äär on lihtsalt auklik või mõni kanalisatsioonikaev on ununenud lahti.
Ohtlikul sõiduteel sõitev jalgrattur on ohuks ka autojuhile. Löökauke vältida püüdev jalgratturi ainuke valik on põigata vasakule, ehk suurema kiirusega tagant läheneva auto ette. Kokkupõrget vältida püüdev juht peab järsult pidurdama või vastassuunda keerama, kus seab ohtu nii enda kui ka vastu tuleva sõiduki reisijad.
Riigikogu toetas kompromissettepanekut, mis lubab jalgratturid kõnniteele siis, kui sõiduteel liiklemine on tee seisukorra tõttu ohtlik. Sellega lahendati ära ka nende jalgratturite mure, kes kasutavad seda transpordivahendit aastaringselt. Talvel, kui libe sõidutee on lumevallide vahele surutud, on kõnnitee kasutamine ainuke võimalus.
Oluline on, et jalgratturi ohutus ei tule jalakäija arvelt. Uus liiklusseadus reguleerib esmakordselt ära (ka alla 13-aastaste) jalgratturite kohustused kõnniteel sõites: „jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgratta ja tasakaaluliikuriga sõita jalakäija tavakiirusega.“
Uus liiklusseadus kaotab sellega võimaluse trahvida jalgrattureid, kes jalgrattatee puudumise ja kehva sõidutee tõttu kõnniteel sõidavad, kuid võimaldab karistada neid, kes jalakäijaid ohtu seavad. Oluline muudatus on ka see, et isegi siis, kui on jalgrattatee, on jalgratturil õigus sõita sõiduteel. Me ei taha ju, et rattasportlased või lihtsalt kiiresti sõitvad jalgratturid kihutaksid 40-kilomeetrise tunnikiirusega jalgrattateel, kus sõidavad ka lapsed ja rulluisutajad.
Jalgratturite lubamine kõnniteele teatud juhtudel leevendab pisut keskkonnasõralikku liikumisvahendit kasutavate inimeste muresid ning suurendab ka jalakäijate ja autojuhtide ohutust. Siiski ei või seda pidada mingiks võluvitsaks, vaid esialgseks lahenduseks niikaua, kuni Eestis pole korralikku jalgrattateede võrgustikku ja remonditud sõidutee ääri.
-
Karl Kirt
