Hiina Rahvavabariigi propagandaaktsioon kukkus läbi
Balti riike ja Poolat väisanud Hiina Rahvavabariigi „tibetoloogide“ ilus propagandajutt oli juba ette määratud läbikukkumisele. Meil on ju hästi meeles Nõukogude Liidu „teadlaste“, „sotsioloogide“ ja „kultuuriinimeste“ püüe paarkümmend aastat tagasi välismaailmale kirjeldada rõõmust ja õnnelikku elu kommunismipäikese all ning hiinlaste selgitused Tiibeti olukorrast sarnanes liiga palju sellele.
Minul oli hiinlastega au kohtuda kõigepealt Riigikogus, kus neid võtsid vastu Hiina sõprusrühmade kunagised juhid Kreitzberg ja Kallo ning ega sealne jutt ei erinenud paljuski sellest, mida nad rääkisid esmaspäeval TTÜ-s ja teisipäeval Tartu Ülikoolis: Hiina Rahvavabariik aitab Tiibeti keelt, kultuuri ja rahvast püsima jääda, nende eesmärk on vaesuse vähendamine ning stabiilne areng. Kõik oleks hästi, kui see dalai-laama klikk ainult ebastabiilsust ei tekitaks ning moderniseerimise püha üritust ei takistaks. Need, kes Hiina RV-d ei usu, on naiivsed!
Ka Eestis oli arutelu, et kas Tiibeti sõpradest Riigikogu liikmed peaksid üldse nendega kohtuma, sest niikuinii nad meid ei kuula ning nad võivad meie positsiooni lihtsalt meediasse saamiseks ära kasutada. Teistes balti riikides seda näiteks ei tehtud. Endise saadikuna minul seda dilemmat ei tekkinud, kuid olen ka arvamusel, et kohtuma peab ikka. Nii on võimalik Hiina propagandamasina põhiargumente paremini tundma õppida ning teisalt ka näidata, et mitte kõik poliitikud neid tulihingeliselt ei toeta.
Hea on, et hiinlaste propaganda läbi Eesti trükimeedia elanikke hullutama ei jõudnud. Minu teada ilmus kogu asja kohta vaid selline nupuke: TP: Hiina delegatsioon rääkis Tiibetist. Ülikoolides toimunud arutelud tõestasid, et nutikatele tudengitele püüe kärbseid pähe ajada tekitab vaid teravaid küsimusi. Kui välja arvata Hiina delegatsiooni igal pool turtsuma ajanud Tiibeti lipud, möödus kõik siiski Varssavi Ülikooli toimunud loenguga võrreldes rahulikult. (http://www.youtube.com/watch?v=cqj2BPw7Al8 vt alates 4. minut)
Andsin Tiibeti sõprade poolt edasi ka pöördumise, milles kasutades ära hiinlaste endi poolt välja käidud dialoogivajaduse nõuet palusime vabastada kümneid Hiina ja Tiibeti teisitimõtlejaid. Eravestluses ühe delegatsiooniliikmega küsisin, et miks siis on Hiina tsensuur ja miks need inimesed kinni istuvad, mille peale ta teatas, et ei ole mingit erilist tsensuuri ja kinni pannakse inimesi ikka ainult selle pärast, et nad seadust rikuvad. Kui seaduses on kirjas, et ei või partei põhijoones kahelda, siis on kinnipanek täiesti põhjendatud. Seadus on ju selline!
Hiina delegatsioonile antud pöördumise tekst:
Meeting with the delegation of Chinese „Tibetologists“
Tallinn, Republic of Estonia
3 April 2011
In the turbulent times of today's world, Tibet and China in general are facing many problems and issues, including social, environmental, economical, etc. The way to successfully work towards their resolution is by dialogue and open discussion. However, the policy of Chinese authorities has increasingly been to shut down or limit the channels of free expression and to silence all dissenting voices by using intimidation and imprisonment.
We are very concerned about the criminal sentences given to several hundred Tibetans in recent years, who have by various means expressed the views and feelings of Tibetan people, or actively worked for social justice and welfare. These include film-maker Dhondup Wangchen, revered religious leader and environmental activist Tenzin Delek Rinpoche (阿安扎西), master printer of Buddhist texts Paljor Norbu, writer and cadre Norzin Wangmo, well-respected expedition guide Gonpo Tsering, community leader Bangri Chongtrul Rinpoche, writer Tashi Rabten (Theurang), monk-editor Sungrab Gyatso, writers Jangtse Donkho, Buddha, and Kalsang Jinpa. Also of serious concern are the very recent arrests in the Ngaba prefecture: Tsering Dhondup, Tsering Tenzin, Palkho, Dorjee, Ador, and Sel Dorjee.
We are also very concerned about the escalating crackdown on Chinese bloggers, active netizens, writers, human rights advocates, and civil society activists, who have been arrested, detained, waiting for trial, or gone missing in the recent weeks and months: Cheng Wanyun (程婉芸), Guo Weidong (郭卫东), Hua Chunhui (华春晖), Lan Jingyuan (兰靖远), Li Hai (李海), Li Shuangde (李双德), Li Yongsheng (李永生), Liang Haiyi (梁海怡, aka Miaoxiao [渺小]), Liu Huiping (刘慧萍), Mo Jiangang (莫建刚), Quan Lianzhao (全连昭), Sun Desheng (孙德胜), Tan Lanying (谈兰英), Wang Lihong (王荔蕻), Wei Qiang (魏强), Wei Shuishan (魏水山), Weng Jie (翁杰), Xue Mingkai (薛明凯), Yang Lamei (杨腊梅), Yang Qiuyu (杨秋雨), Zhang Jiannan (张健男), Zheng Chuangtian (郑创添), Zhu Yufu (朱虞夫), Ceng Renguang (曾仁广), Gu Chuan (古川), Hu Di (胡荻), Jiang Tianyong (江天勇), Ma He (马贺, aka Kucun Jiasha [库存袈裟]), Lan Ruoyu (蓝若宇), Li Tiantian (李天天), Liu Anjun (刘安军), Liu Dejun (刘德军), Liu Shihui (刘士辉), Teng Biao (滕彪), Zhou Li (周莉).
We hope the Chinese delegation will convey the message to the relevant authorities of People's Republic of China to reconsider these charges and sentences.
Friends of Tibet and China
Estonia
______
Üks osalejatest saatis mulle ülevaate TTÜ loengus toimunud arutelu kohta:
Ettekandes sai üldsõnaliselt kuulda ja pildis ka näha, kui moderniseeritud ja arenenud on Tiibet nüüdseks. Kuidas varem ei olnud ei kanalisatsiooni, elektrit ja vett - aga nüüd luuakse comfort housing majakesi jne. Kultuur on mitmekesine, uske on palju, tiibeti budismist räägitakse veidikene jne, inimesed on õnnelikud, on loodud ülikool ja õppimisvõimalused! jne jne
Esimene küsimus, mille peale ilusat juttu küsis üks noormees - puudutas seda, et kui Hiina Tiibetile muudkui igasuguseid asju annab ja loob - et mis nad siis vastu soovivad saada seoses kõikide nende investeeringutega jne - vastus tuli ilus ja ümmargune (nagu kõik edaspidised), et Hiina ei lase ka enda äärealadel olla üksinda ja kõik koos peavad kõik aitama - pm "heatahtlikkusest", vastastikusest koostööst ja abist lähtuvalt aidatakase kõiki. Ja seega on Tiibet Hiinale oluline kui osa nende riigist, ajaloolisest asumaast vmt.
Info tsenseerimise kohta üldiselt - et eks halba ja ohtlikku infot muidugi piiratakse - nagu seda teevad ka teised maad.
Seejärel Dalai Laama pildi keelamine (pm tsenseerimine) - et sellel teemal on tegu pigem "missunderstanding"uga sest kloostrites on DL pilt mitmel pool olemas ja tema ise on ka neid ikkagi näinud jne jne.
Ma seejärel, et kas inimõiguste teemal on ka tegu "missunderstanding"uga muus maailmas? Vastuseks, et inimõiguste tagamisega ja teemaga tegeletakse ka seal kohapeal - inimõigus kaitstakse, nt saab meediast lugeda nendel teemadel, kuidas ala talupoegadel maid ära on võetud v mitte (ala mingi selline näide oli aga osast infot oli raske aru saada)
Tiibeti lipu kohta küsis Kaire, seda ilusasti esinejale ning inimestele ka näidates, et kas tegu on lubatud lipuga - põhiline, mis välja tuli, siis et "see lipp võib olla oluline DL'le ja inimestele väljaspool ja ka poliitilistele liikumistele ja meile - aga et temale see oluline ei ole ja ka mitte Hiina tiibetlastele. Ning kuna kohati võib selle lipuga kaasneda ka poliitilist aktiivsust - mis võib olla enda olemuselt ohtlikud ka Hiina riigile - siis muidugi ei ole see lipp soositud/lubatud (vmt).
Siis pidas lisaks esinejale oluliseks võtta sõna ka kohapeal olnud tibetoloog, kes lühidalt seletas lipu ajalugu, armee lipuks olemist ning, et oma tähtsuse kaotas ta peale 1959. a.
Kuna vastused igale küsimusele olid "kõikehõlmavad", pikad ja lohisevad ja tõlgi vahendusel jne - siis muuhulgas jäid tekkinud võrdlustest NSVga meelde ka mõned repliigid: et EU ja NSV on sarnased struktuurid - mis oli tema poolt halb võrdlus - sest see oli ainukene kord, kui tõesti suur osa saali hetkeks muigas ja kihistas. Et Hiinas uuritakse praegu ka seda, mis NSVs valesti tehti jne, et nüüd ise asju paremini ning õigemini teha - kuid kindlasti on Hiina eeskujuks ka mõtteid Stalinilt, Leninilt. Ning, et jutt NSVs oli kõik tore ja hea, aga seal seda ei realiseeritud õigesti - seda püüab nüüd Hiina ise teha.
Siis küsis see sama üks noormees (ja tema küsimust täiendas üks iirlane vist) - et kas Tiibetis on mõeldav iseseisvus (kahjuks kasutas see noormees just seda väljendit), juhul kui inimesed ise seda seal peaksid tahtma (täiendus lisandis Iiri poisi poolt, et kui oleks referendum - kas põhimõtteliselt eksisteeriks võimalus Tiibeti iseseisvusele?) - vastus oli umbes selline, et juba Hiina põhiseadus ja territoriaalne ühtekuuluvus välistab Hiina riigi sees mingid rahvuslikud iseseisvumise algatused - konkreetselt öeldi et Hiina ühegi enda osas suhtes iseseisvust ei luba - ning rahvahääletuse kohta öeldi ka, et sellist asja Hiinas olemas ei ole nagu "rahvuslik referendum." - mainides juurde, et "Hiinas on asjad teisiti" (seda väljendit kuulis seal jutu sees päris mitmel korral)
Keele kohta rõhutati - et selleks, et tiibetlased saaksid ja oskaksid ülejäänud rahvavabariigis olevate inimestega suhelda - siis neile endale on kasulik ja oluline tiibeti keele kõrval osata ka hiina keelt
Minu arust on märkimisväärne et 100% kõik küsimused küsiti kriitikanoodiga - st ühtegi tõsist Hiinat puudutavat küsimust ega küsijat seal ei olnud.
Ja kordan, et see on minu kehva mälu tõlgendus sündmustest ja räägitust. Kui milleski eksin, siis oskab eelkõige teha parandusi Kaire, kes ka kohapeal viibis.
Ainukene küsimus, mida enam küsida ei jõudnud (aeg oli kaua üle läinud) ega vist väga ka tahetud lasta küsida lõpuks - oli mul mõttes umbes nii... " et kui meile nüüd on selgeks tehtud ilusasti, kui tore ja hea seal elada on, miks tuhandeid tiibetlasi enda eluga riskides sealt igal aastal põgenevad" - ei oska hetkel ise küsimusele vastust aimata...
Ja vabandan kiire ning kohati lohaka kirjaviisi pärast öistel tundidel, aga ei ole mõtet selle kirjaga viivitada jne.
