Koos majanduskrahhiga kaob Lukašenka võim
Mustad pilved majanduse kohal on viinud sundpuhkusele sadu tuhandeid valgevenelasi, hüppeliselt tõstnud hindu ja toonud kaasa valuutadefitsiidi. Rahvale stabiilsust ja korda lubanud Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka võimupüramiid rapub kriisitormis.
Kumminuia ja massiliste arreteerimistega suutis Lukašenka ennast kehtestada eelmise aasta 19. detsembril toimunud presidendivalimiste järel, kuid seda tehes kaotas ta võimaluse jätkata aastate pikkust laveerimist Moskva ja Euroopa Liidu vahel. Ida- ja läänenaabrite üksteise vastu mängimine tagas talle head tehingud ning mugava äraolemise, kuid nüüd nurka surutuna Kreml tema pisaraid ei usu.
Mitu kuud on ta suurelt vennalt luninud kuni 3 miljardi dollari suurust laenu, kuid lihtsalt vennaarmastusest enam ei piisa. Juba laenulepingu tingimuste arutamise eel oodatakse konkreetseid samme, näiteks Valgevene rubla devalveerimist, nagu ka mõne suurtehase äraandmist vene investoritele. Kiirkorras algasid näiteks läbirääkimised Maz’i tehaste tuleviku üle.
Valuutakriisist tingitud toorainete puudus on uudisteagentuuri BelPAN andmetel viinud sundpuhkusele umbes 600 000 valgevenelast, mis on 13% töötavast elanikkonnast. Ametlikus tööpuuduse statistikas see muidugi ei kajastu. Valgevene Riikliku Statistikakomitee andmetel on registreeritud töötute osakaal tööealisest elanikkonnast juba aastaid alla 1% ning 2011. aasta esimese kvartali aruandes kõigest 0,7%.
Siiski tunnistab ka riiklik statistika eeldatust oluliselt kõrgemat inflatsiooni. Kolme ja poole kuuga suudeti täita aastane norm ehk 8,5%. Vähestes vabades uudisteportaalides räägitakse täna juba kordades suuremast hinnatõusust ning suhkrust, kohvist, teest ja kõigest muust säilivast kaubast tühjaks ostetud poodidest.
Sisuliselt ongi Valgevene rubla juba devalveeritud. Kuigi ametliku kursi järgi peab üha dollari eest välja käima 3100.- rubla, on vahetuskurss tänaval ligi kaks korda suurem. Ka mitteametlikul pankade vahelisel turul küsis Valgevene suuruselt teine pank, Belagroprombank, dollari eest 5100.- rubla.
Valuutapaanika on kestnud Valgevenes juba nädalaid ja suuresti vallandas selle aprilli keskel Lukašenka ise. Televisiooniesinemises lubas ta sisse viia veelgi karmimad meetmed opositsiooni maha surumiseks ning spetsiaalsed karistused neile, kes levitavad kuulujutte metrooplahvatuse kohta või külvavad paanikat rubla devalveerimisest. Koheselt tekkisid tundide, õige pea juba päevade pikkused järjekorrad valuutavahetuspunktide ümber. Kõige enam saavadki kannatada Valgevene tavaelanikud, kellest ei hoolita Minski, ammugi siis Moskva võimukoridorides.
Majanduskriisiga käsikäes käivad kohtuprotsessid opositsiooniaktivistide üle ja viimaste sõltumatute infokanalite sulgemine. Lukašenka autoritaarne režiim sarnaneb üha enam täieliku kontrolli ja hirmu ühiskonnale. Justkui uppuja haarab ta viimasest õlekõrrest, lojaalse valgevenelase kõrist, mille abil enda võimupositsioon säilitada.
Tühjad letid, valgevene rubla ostujõu langus ja tööpuuduse kasv ei saa jääda märkamata ka esialgu veel ustavatele Lukašenka toetajatele. Küsimus on selles, kui kaua nad pimesi usuvad armastatud juhi teooriat lääne imperialistide vandenõust, mis ei taha hävitada mitte üksnes Valgevene majandust, vaid kogu riiki. Ning kas nad mõistavad, et tegelikult müüakse nende riiki täna võileiva hinna eest maha Kremlile.
Isegi kui ida rahakraanid avanevad ja režiim suudab kasvava pahameele lämmatada, ei suuda Lukašenka saavutada endist võimumonopoli. Kui oma rahvas temalt riigitüüri ära ei võta, hakkab see üha enam Kremli juhtnööride järgi pöörduma. Strateegiliste ettevõtete üle kontrolli loovutamine Venemaale, vene finantstoetusest sõltumine ning sõprade puudumine läänes paneb varem kotkana lennanud riigipea väga lühikese keti otsa.
(artikkel ilmus 14. mai Eesti Päevalehes: http://www.epl.ee/artikkel/597908)
