yu
Sõnumisaladus ja Venemaa
Veebruari esimesel nädal oli mul võimalus kahes parimas Eesti raadijaamas -- Kuku ja Vikerraadios -- arutada huvitavate inimestega huvitavatel teemadel. Lingid ja lühitutvustused:
Pressiklubi: http://podcast.kuku.ee/2012/02/13/pressiklubi-2012-02-13/ (Mida hakata peale kolmandale poolele teatavaks saanud kirjavahetusega? Eesti ajakirjandus avaldas našide kirjavahetust, millest selgus, et 2007. aastal kavandas Kremli-meelne organisatsioon siia sadade inimeste toomist, samas on arvamused jagunenud erinevalt selles, kas avaldada Hannes Rummu kirju. Kirjasaladuse üle arutlevad meediaekspert Raul Rebane ja Inimoiguste Instituudi nounik Silver Meikar.)
Reporteritund: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1740601 (Venemaa presidendivalimisteni on jäänud vähem kui kolm nädalat. Valimisteks teevad viimaseid ettevalmistusi nii režiimi pooldajad kui ka hajevil, kuid üha häälekam opositsioon. Millised on Vene ühiskonnas valitsevad meeleolud, selle üle arutlevad saates Tartu ülikooli politoloog ja Vene-ekspert Karmo Tüür, Inimoiguste Instituudi analüütik Silver Meikar ja saatejuht Peeter Kaldre.)
Küünlad Tiibeti toetuseks
Kolmapäeval, 8. veebruaril 2012 kell 18 korraldab liikumine Tiibeti Sõbrad Tartus Raekoja platsil kõigile avatud meeleavalduse ja väljendab küünlaid süüdates solidaarsust tiibetlastega Hiina võimu all olevas Tiibetis.
See on osa rahvusvahelisest aktsioonist, mil Tiibeti toetajad kogunevad paljudes paikades üle maailma, et mälestada möödunud kuu ja aasta meeleavalduste mahasurumisel tapetud või end protestiks põlema süüdanud tiibetlasi.
Tartus Raekoja platsil draakoni jääskulptuuri juures kell 18:00 lasevad Tiibeti Sõbrad kuulda tiibeti kloostritrompeti võimsat häält ja läidavad küünlad Tiibeti toetuseks. Kaasa küünlad, tiibeti lipp jms.
Kell 18:30 toimub Domus Dorpatensises (Raekoja plats 1 / Ülikooli 7) tiibeti filmiõhtu – mängufilm "Himalaya" (ka "Caravan", "L'Enfance d'un Chef", režissöör Eric Valli, Prantsusmaa-Šveits-UK-Nepal, 1999, tiibeti keeles, subtiitrid inglise keeles). Tiibeti viimastest uudistest räägivad ja filmi juhatavad sisse Roy Strider (Tiibeti Sõbrad) ja Laur Järv (Eesti-Tiibeti Kultuuriselts). Pakume ka tiibeti teed. Kõik huvilised on teretulnud, sissepääs prii.
Alates 2009. aastast on 20 tiibetlast end avalikult põlema süüdanud, nõudes Tiibetile vabadust ja XIV dalai-laama naasmist Tiibetisse. Käesoleval aastal on aset leidnud juba seitse sarnast juhtumit. End süüdanutest 13 on surnud, ülejäänute täpne seisund on teadmata, kuivõrd nad viidi kaasa Hiina julgeolekujõudude poolt. Jaanuari lõpus Ida-Tiibeti asulates toimunud meeleavaldustel avas politsei sadade kogunenud tiibetlaste pihta tule, surmates vähemalt kuut ja haavates vähemalt 60 inimest. Täna kehtib suurtel Tiibeti aladel sisuliselt taas sõjaseisukord, välismaalaste ja sõltumatu meedia pääs piirkonda on täielikult keelatud, mõnedel aladel on välja lülitatud ka internet ja telefoniside.
26. jaanuaril tehtud avalduses kutsus Indias Dharamsalas paikneva Tiibeti keskadministratsiooni (eksiilvalitsuse) juht, möödunud aastal eksiil-kogukondade poolt demokraatilikult ametisse valitud kalon tripa Lobsang Sangay Hiina juhtkonda mõistma, et vägivald ja tapmine ei lahenda Tiibeti probleemi ega taga stabiilsust – seda on võimalik saavutada vaid Tiibeti rahva õigusi austades ning tegelikku dialoogi pidades. Samuti palus dalai-laama poliitiline järglane, kalon tripa Sangay maailma üldsust tõsta häält Tiibeti rahva alusõiguste kaitseks, ÜRO-d ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone lähetama sõltumatut delegatsiooni Tiibeti olukorda uurima ning Tiibeti avamist maailma meediale.
"Et väljendada oma solidarsust tiibetlastega Tiibetis, kutsun tiibetlasi ja meie sõpru üle maailma osalema ülemaailmsel mälestuspäeval, 8. veebruaril 2012. Saadame valju ja selge sõnumi Hiina valitsusele, et vägivald ja süütute tiibetlaste tapmine on vastuvõetamatu!" seisab kalon tripa avalduses.
Lisainformatsioon:
Tiibeti sõbrad
Laur Järv
53416324
laur.jarv@tibet.ee
Roy Strider
5524138
roy.strider@amnesty.ee
Tunnustus
See on suur au ja meeldiv üllatus. Võtan seda tunnustusena kõigile neile, kes on järjepidevalt võidelnud inimõiguste eest, poliitilisekultuuri parandamise nimel ning siiani usuvad demokraatiasse. Suur osa sellest tunnustusest kuulub neile, keda kaitstes või kellega koostööd tehes on mul olnud võimalik inimõiguste valdkonnas tegutseda. Olgu selleks dissidendid Valgevenest Birmani või oma õiguste eest võitlev aktiivne kogukond Otepää vallas.
Kindlasti innustab presidendi tunnustus kõiki inimõiguste ja demokraatia eest seisvaid eestimaalasi jätkama sellel teel, mille oleme endale valinud.
