Jalgpalli ei tohi mängida Janukovitši reeglite järgi
NEWS ITEM: A blurred video allegedly showing former Prime Minister Yulia Tymoshenko and her lawyer Serhiy Vlasenko was released on YouTube on April 25, the same day the jailed opposition leader declared a hunger strike. The video, allegedly shot on Dec. 15 in Lukianivka detention center in Kyiv, showed an apparently romantic embrace of two people. Tymoshenko's party and Vlasenko dismissed the video as fake, saying it was designed to smear her and divert public attention from Tymoshenko's alleged beating and forceful transfer to a hospital in Kharkiv on April 20, as well as the hunger strike she declared in protest. Read more: http://www.kyivpost.com/gallery/album/1138/
Ühe käega vaba meediat ja opositsiooni nüpeldav Ukraina president Viktor Janukovitš hoiab hellalt teises “oma lapsukest” – Euro2012 finaalturniiri mänge. Ta on ise sidunud spordi ja poliitika ning seega on Euroopa liidrite võimalik kõrvalejäämine jalgpallimängudest täiesti põhjendatud.
Kirjeldades, kui oluline on jalgpalli finaalturniir Janukovitšile, kasutas “tema lapsukese” terminit korraldustoimkonna juht Markiyan Lubkivsky “Ta kontrollib kogu ettevalmistust. See on tema isiklik projekt,” lisas Lubkivsky eelmise aasta detsembris antud intervjuus.
Janukovitši eestvedamisel on investeeritud 9 miljardit dollarit uute staadiumite, lennujaama terminalide ja kiirrongiühenduse rajamiseks. Uued rajatised ja riiklik propaganda loovad müüri külalistele näidatava ja tegeliku Ukraina vahel. Janukovitši jaoks ei ole finaalturniir mitte niivõrd spordipidu, vaid isiklik PR projekt, mille abil soovib ta tõsta Regioonide Partei populaarsust sügisel toimuvate parlamendi valimiste eel ning parandada enda mainet laiemalt maailmas.
Euroopa komisjoni president ja mitme Euroopa riigi liidrid on otsustanud 8. juunil algavat jalgpalli EM-i finaalturniiri Ukrainas toimuvaid mänge mitte vaatama sõita. Peamiseks põhjuseks on endise peaministri ja populaarseima opositsioonipoliitiku Julija Tõmošenko kahtlane süüdimõistmine ning võimalik peksmine vanglas, kuid ka üldine demokraatia allakäik Ukrainas.
Samuti on tõusetunud küsimus üldise turvalisuse olukorra kohta. Eelmisel reedel Dnipropetrovsk pommiplahvatuse osas saab täna vaid kinnitada, et viga sai kolmkümmend inimest, kellest kakskümmend on siiani haiglaravil. Ukraina võimud on nimetanud toimunut terrorirünnakuks, mille eesmärgiks oli destabiliseerida riiki.
Kes ja millisel eesmärgil nelja lõhkeseadeldise abil süütuid inimesi ründas, on jätkuvalt ebaselge. Spekuleeritakse mitme variandi vahel. Suurim tõenäosus on, et tegemist oli kriminaalide omavahelise arveteklaarimisega või siis sooviti pommiplahvatustest tingitud segaduse ajal toime panna mingi muu kuritegu. Samuti on otsitud võimalikku seost Tšernobõli tuumakatastroofi aastapäevaga või radikaalse opositsiooni kättemaksuaktsiooniga.
Mõned analüütikud peavad tõenäoliseks, et vigastusterohked pommiplahvatused korraldas president Viktor Janukovitši juhitud režiim eesmärgiga legitimiseerida karmima korra sisse viimine ja opositsiooni suurem tagakiusamine enne novembris toimuvaid parlamendivalimisi. Eks sellise seisukoha tekkimisele aitab kaasa ka üldine arvamus, et naaberriigis Valgevenes aasta tagasi toimunud metrooplahvatuse tegelikud korraldajad ei olnud mitte hukatud kaks noormeest, vaid pigem president Aljaksandr Lukašenka käsku täitnud julgeolekustruktuurid.
Juba see, et mitmed analüütikud peavad võimalikuks võimude seost terrorirünnakutega, heidab varju demokraatia olukorrale Ukrainas. Inimõiguste olukorra halvenemise osas võib tuua palju näiteid, alates poliitilistest kohtuprotsessidest, lõpetades ajakirjandusevabaduse piiramisega. Freedomhouse 1. mail avaldatud aruandes jagab ukraina meediavabaduse indeksis Lõuna-Sudaaniga 130- kohta.
Võttes eelduseks, et pommirünnaku korraldasid kriminaalid või äärmuslased, ei saa terrorirünnak olla põhjuseks jalgpalli EMi finaalturniiril osalemisest hoidumiseks. Pigem vastupidi - ükski riik pole täielikult kaitstud terroristide eest ning nende jõhkrate tegude pärast riigi ja seal elava rahva karistamine annaks võidu süütuid inimesi haavanud kurjategijatele.
Märksa keerulisem on küsimus, kuidas tuleks Janukovitši režiimile selgelt mõista anda, et Euroopa tema demokraatia vastase poliitikaga ei nõustu. Täielik mängude poliitiline boikoteerimine pole aga samuti mõeldav, sest sellisel juhul oleks Euroopa riikidel moraalne kohustus boikoteerida ka taliolümpiat Sotšis ning tagantjärgi vabandada Pekingi Olümpiamängudel osalemise pärast.
Küll aga võiks kaaluda seda ettepanekut, mille tegin ka 2008. aasta Pekingi spordipeo eel. Nimelt võiksime võtta eeskuju Saksamaa poliitikutest ja kokku leppida, et ükski Eesti poliitik ei osale jalgpallivõistluste kattevarjus toimuvatel poliitpropaganda üritustel – näiteks avatseremoonial ja vastuvõttudel. Jalgpalli Ukrainasse vaatama minna on hea mõte, kuid Janukovitši propagandaüritustel ebademokraatlikule režiimile plaksutamine mitte.
Tuletan meelde, et vaid üheksa EL riiki – Prantsusmaa, Slovakkia, Läti, Küpros, Rumeenia, Bulgaaria, Holland, Soome ja Luksemburg – lähetas oma riigipead 2008. aasta Pekingi Olümpiamängude avatseremooniale. Janukovitši režiimi toetusüritustel mitteosalemisel võiks Euroopa Liit olla täiesti ühtne. Jalgpalli ei tohi mängida ebademokraatliku riigipea reeglite järgi.
Samal teemal kirjutasin delfi.ee's 1.mail loo Silver Meikar: Eesti poliitikud peaksid jalgpalli EMil Ukrainas hoiduma poliitpropaganda üritustel osalemisest ning arutlesin 2. mail Piret Kriivaniga Vikerraadio saates Uudis+ "Surve Ukrainale kasvab. Hulk Ida-ja Kesk-Euroopa riikide juhte ei osale tippkohtumisel Jaltas, Ukrainat ähvardatakse jalgpalli EM-i boikoteerimisega. Kommenteerib Inimõiguste instituudi nõunik Silver Meikar.", saate podcast: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1779741 (minutitel 29:30 - 42:30). Lisaks uudis ERRi uudisteportaalis: Meikar: Janukovitš on Ukraina tuleviku reaalselt ohtu seadnud
