Kas ajalooline Clintoni visiit Birmasse muudab ajalugu?
Eile jõudis Birma pealinna Naypyidaw’sse Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton, mis on märkimisväärne juba seetõttu, et viimane kord külastas seda riiki nii kõrge USA esindaja 56. aastat tagasi. Kuid kas see visiit jääb vaid osaks suurriigi mõju suurendamise strateegiast Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, või toob see kaasa ka lõpu ühele kõige inimvaenulikumale režiimile maailmas?
Alates 1962. aastast riiki valitsenud hunta “töö” tulemusi märkab ka lühiajalise turismivisiidil, kuid olukorra tõelist jubedust on võimalik kogeda ikka vaid siis, kui režiimi poolt turistidele mõeldud fassaadi taha vaadata – sõita mõnda väiksemasse linna, või veelgi enam külastada piiriäärseid sisepõgenikelaagreid või džunglikülasid. Koos Krister Parisega tegime seda kõike 2008. aasta alguses ning meie poolt nähtu kinnitab ka erinevate indeksite paikapidavust.
ÜRO inimarenguindeksi järgi asub 187 riigi seas Birma 149 kohal, Angoola ja Kamerooni vahel. Seda tabelit juhivad Norra ja Austraalia, Eesti on 34. Freedom House vabaduse indeks paigutab Birma mitte-vabade riikide sekka, pressivabaduse järgi on olukord väga halb, demokraatia indeksi järgi on tegemist autoritaarse riigiga ja majandusvabaduse indeks järgi seal majandusvabadust ei ole. Kõikides nendes erinevate institutsioonide koostatud tabelites kuulub Birma kõige alumisse, ehk kõige halvemasse klassi. World Health Organization järgi on Birma tervisehoiusüsteem maailmas isegi kõige-kõige viimasel kohal.
Elanikkonna nälg ja viletsus ei ole muidugi takistanud ladvikul supelda rikkuses, kuid ka nende vabadus ei ole piiramatu. Tänu lääneriikide majandus-, finants- ja reisimissanktsioonidele saab autoritaarne režiim kokku krabatud raha vaid vähestes maailma paikades kulutada. Üheks oluliseks põhjuseks, miks huntat huvitab suhete soojendamine USA-ga on just sanktsioonide kaotamine. Lisaks tuuakse põhjendusena soovi olla arvestatav riik aastal 2014, kui Birmast saab ASEANi eesistuja ning soov vähendada Hiina suhteliselt monopoolset mõju riigis.
Nende asjade nimel on režiim olnud valmis tegema väikeseid parandusi – oktoobris vabastati üle kahesaja poliitvangi, esmakordselt riigi ajaloos kehtestati avalike meeleavaldusi lubav seadus ning lubati taas registreerida tugevaim opositsioonpartei National League for Democracy. Samuti on Aung San Suu Kyi juba aasta aega olnud vaba koduarestis ning kohtub homme ka Clintoniga.
Clintoni visiit ärritab eelkõige Hiina Rahvavabariiki, kes soovib Birma kaudu leida tee India ookeanini, kasutada riigi maavarasid ning omada sisuliselt majanduslikku monopoli sanktsioonide abil suletud riigis. Just Hiina mõjuvõimule vastuseismine on kindlasti oluliseks põhjuseks, miks Birma visiit USA-le nii oluline on. Jah, suurriigi huvid on ka kaubandussuhete arendamises ning ehk ka maavarad vastu, kuid eelkõige on see ikka Obama plaanist suurendada Ameerika kohalolekut Aasias ja Vaikse ookeani regioonis. Samal põhjusel soovib USA näiteks luua Austraaliasse oma sõjaväebaas 2500 sõdurile ning sõlmis tihedama sõjalise koostööleping Filipiinidega.
Kas kogu selle mõjuvõimu- ja reaalpoliitika juures on kohta ka inimõigustel ja lihtsate birmalaste elujärje parandamisele ja vabaduste suurenemisele? Arvan, et jah, kuid vaid siis, kui demokraatlikke väärtusi oluliseks pidavad isikud ja organisatsioonid nõuavad, et Birma režiimiga jätkatakse piitsa-ja-prääniku poliitikat. Sanktsioonid võivad pehmeneda alles siis, kui kõik poliitvangid on vabastatud ja elementaarsed inimõigused tagatud.
Ei tasu ju unustada, et riigis tapetakse jätkuvalt väljaastujaid, sõdurid vägistavad naisi, on teateid keemiarelva kasutamisest, vangis on ikka üle tuhande poliitvangi jne. Ei tasu ka loota, et režiim on üleöö muutunud humanistideks. Kuid ehk võimaldab paradoksaalselt mitte-demokraatliku Hiina Rahvavabariigi mõjuvõimu tõus suurendada teatud piirkondades huvi teha rohkem koostööd demokraatlikute riikidega ning selle nimel ollakse valmis inimõiguste olukorda parandama.
Taustaks kokkuvõte ajaloost:
Birma on riik Kagu-Aasias, mis piirneb põhjast Hiinaga, idast Laose ja Taiga, Läänest Bangladeshi ja Indiaga. Tal on pikk rannajoon India ookeani Andamani mere ja Bengali lahega.
Tänased Birma alad olid kodupaigaks mõnedele Kagu-Aasia vanematele tsivilisatsioonidele. Birmat on valitsenud erinevad dünastiad, ta on kuulunud Mongoli impeeriumisse. 19. sajandil toimunud Briti-Birma sõja järel sai Birmast Briti koloonia. (Mõni aasta tagasi lühivisiidil Birmasse oli huvitav märgata, et kui noored inglise keelt suures osas ei osanud, kohtasin mitmeid üle 60-aastaseid, kes rääkisid seda perfektselt).
Maailma koloniaalkorraldus lagunemise tuules sai 4. jaanuaril 1948. aastal iseseisvaks ka Birma, kuid arengu ja vabaduse asemel algas kodusõda, mis sisuliselt toimub tänase päevani. Kunagi selle piirkonna kõige edumeelsemate ja jõukamate riikide sekka kuulunud Birma on täna langenud maailma vaesemate riikide hulka.
Allakäigu eest on üheselt vastutav alates 1962. aastast tänaseni valitsev sõjaväeline hunta, mis on julmalt riiki valitsenud pool sajandit. Kogu seda aega iseloomustavad veriselt maha surutud protestid, sada tuhandeid põgenikke, etniline puhastus, kodusõda äärealadel ja igasugune poliitilise protesti summutamine.
Valguskiir vabama ja demokraatlikuma riigi saavutamiseks tekkis samaaegselt Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 1988. aasta 8. augustil algas kuupäeva järgi “8888” nimeks saanud ülestõus, mis sundisid sõjaväelist režiimi 10 kuud hiljem teatama valimiste korraldamisest. Valimised toimusid 1990. aasta mais (esimest korda 30. aasta jooksul) ning seal võitis ülekaalukalt Aung San Suu Kyi juhitud patei National League for Democracy, mis kogus 59% häältest ja sai 80% kohtadest (392 kohta 489-st).
Sõjaväelise hunta parteid State Law and Order Restoration Council keeldus aga võimu üle andmast, kuulutas valimised tühiseks ja alustas uue repressioonidelainega. Alates 1992. aastast on valitsevat sõjaväelist huntat juhtinud kindral Tahn Shwe.
Uued massilised protestid algasid 2007. aastal. 2008 aastal korraldas autoritaarne režiim rahvahääletuse uue põhiseaduse üle, mis kinnitas nende valitsemise igavesest ajast igaveseks. 2010 aastal toimusid valimised juba selliselt, et režiimil polnud vaja üllatusi karta. Valimised, mille puhul on raske üldse valimiste mõistet kasutada, võitis 80% häältega hunta partei Union Solidarity and Development Party.
---
1990 aastal Nobeli rahupreemiaga autasustatud Aung San Suu Kyi on 66 aastane on sõjaväelise režiimivastase võitluse juht ja sümbol nii Birmas kui kogu maailmas. Viimase 21 aastast on ta pidanud elama koduarestis 15 aastat, millest ta vabastati eelmise aasta 13. novembril.
Tema isa Aung San juhtis võitlust Birma vabanemise eest Briti Impeeriumi alt ning oli tõenäoline riigi juht, kui tema rivaalid poleks teda mõrvanud 1947. aastal. Tema ema sai suursaadikuks Indias ja Nepaalis 1960. aastal ning pärast sõjaväelist pööret algas perekonna pagulus. Aung San Suu Kyi on saanud Londoni Ülikoolist doktorikraadi ning tal on kaks poega.
---
PRESSITEADE: Birma peab maavärina piirkonda lubama rahvusvahelised abiorganisatsioonid
Eile öösel Ida-Birma Shani osariigis toimunud 6,8 pallilises maavärina tagajärjel on hukkunud vähemalt 40 inimest. Arvestades laiaulatuslikke purustusi, sealhulgas sildade, sõiduteede ja paljude hoonete kokkuvarisemist, on oodata hukkunute arvu olulist tõusu.
Riigikogu Birma toetusgrupi esimehe Silver Meikari sõnul peab riiki valitsev sõjaväeline hunta koheselt lubama maavärina piirkonda rahvusvahelised päästemeeskonnad ja abiorganisatsioonid. „Kindlasti on paljud inimesed lõksu jäänud varisenud hoonete alla ning nende elude päästmine sõltub abi professionaalsusest ja kiirusest,“ ütles Meikar. „Birma enda võimekus katastroofis kannatanute aitamiseks on piiratud“.
Meikar toob näiteks 2008. aasta 2. mail Birmat tabanud Nargise tsükloni, milles kaotas elu hinnanguliselt 138 000 elanikku. „Tuhandete inimeste elu jäi siis päästmata just seetõttu, et sõjaväeline hunta ei lubanud koheselt riiki rahvusvahelist abi ning ka hilisemad päästetööd olid võimude poolt rangelt piiratud,“ ütles Meikar. „Birma võimud ei tohi oma elanike vastu seekord nii hoolimatud olla ning peavad koheselt rahvusvahelise abi piirkonda lubama.“
Former President Václav Havel and Minister of Foreign Affairs Karel Schwarzenberg will open a conference on the European policy towards Burma after the elections in 2010
Prague, 15th February 2011: The Czernin Palace of the Ministry of Foreign Affairs of the Czech Republic will host a conference today entitled „Elections in Burma/Myanmar and European Policy“, starting from 9:30 in the morning. The conference will be inaugurated with opening remarks by Karel Schwarzenberg, the Czech Minister of Foreign Affairs and Václav Havel, former President of the Czech Republic, and will be attended by representatives of the ministries of foreign affairs of the European Union countries, representatives of European institutions, members of the European Parliamentary Caucus on Burma (EPCB), as well as by representatives of several European civil society organizations active on Burma who will have gathered in Prague for the Euro Burma Network (EBN) meeting. The event is organized by the Ministry of Foreign Affairs, Czech Republic in cooperation with People in Need organization.
In November 2010 Burma held first elections in 20 years. In April 2011 the European Union Member States will review the EU Common Position towards Burma. The discussion in Brussels now evolves around the topic of whether the elections have changed significantly the political space in one of the most repressive countries of the world. The conference is a space for discussion on the post-election situation in Burma and what position the European Union and its Member States should take towards the new government.
European organisations promoting human rights and democracy in Burma united in European Burma Network (EBN) have prepared a statement for the event in which they highlight their recommendations to the European governments. “The most important message we want to send is that Europe should not fall under the impression that elections in Burma are a step towards democracy. Burmese ruling generals have designed the process with the aim to maintain the power in their hands,” stated Eva Homolková, Head of Burma Projects of People in Need organization, one of the EBN members.
In its statement the organizations are asking the EU to demand the release of all political prisoners and the end to human rights abuses in the country; to maintain and truly monitor the imposed sanctions; to increase the aid going to Burmese independent civil society and to cross-border cooperation. In the last point the EBN asks to follow the advice of UN Special Rapporteur on Human Rights in Myanmar and pressure for establishment of the UN Commission of Inquiry which is the only way to end impunity in Burma and prevent further violence.
--------
On Monday February 14, 2011 a one-day meeting of the European Parliamentary Caucus for Burma (EPCB) was held. The EPCB was founded in June 2008 to raise European awareness of Burma and promote human rights and democracy and produces a set of recommendations for the conference. Currently it gathers 125 Parliamentarians from 18 European countries. Estonian Member of Parliament Silver Meikar has visited Burma and met with some representatives of the civil society. “I know the situation on the ground and from what we know about the election process and the constitution which came into force with the elections Burma is not taking a step towards democratic development but only changing the façade. In order to start real democratic changes a dialogue with the genuine stakeholders – that is the National League for Democracy and other non-parliamentary parties, civil society and representatives of the ethnic groups – and the ruling junta needs to be started. And international community cannot contribute via “wait and see” policy,” Silver Meikare stated. The statement of the EPCB includes recommendations for establishment of the UN Commission of Inquiry as well as the need to keep sanctions in place including the visa ban list.
(Vaata ka: http://www.epcb.eu/)
Birma safranirevolutsiooni aastapäev: poliitvangid tuleb koheselt vabastada
(Avatud Eesti Fondi, Riigikogu Birma toetusgrupi, Budismi Instituudi ja Arengukoostöö Ümarlaua ühispöördumine)
Täna möödub aasta Birma ebaõnnestunud safranirevolutsioonist. Aasta jooksul on Birmas pea kahekordistunud poliitvangide arv: tänaseks on poliitilistel põhjustel vangistatud 2056 inimest, kelle vabastamine on detsembris Birmat külastava ÜRO peasekretär Ban Ki-Mooni visiidi peaeesmärke. „Eestil puuduvad Birmaga diplomaatilised suhted ja majanduskoostöö ning seetõttu ei võtaks sõjaväeline hunta meie nõudmist kõigi poliitiliste vangide vabastamiseks kuulda,“ ütles Riigikogu Birma toetusgrupi esimees Silver Meikar. „Just seetõttu peame kasutama oma mõju rahvusvahelistes organisatsioonides – eelkõige ÜRO-s ja Euroopa Liidus – et aastaid koduarestis elav Aung San Suu Kyi ja vanglates olevad poliitilised vangid koheselt vabastataks.“ Silver Meikari hinnangul ei tohiks enne poliitvangide vabastamist huntale mingeid järelandmisi teha.
Euroopa Liidu senised sanktsioonid Birma vastu on jäänud nõrgaks ja režiim kasutas sel aastal eksporditulusid ja investeeringuid armee kahekordistamiseks, et oma kõikuvat võimu kindlustada. EL võiks ühtse seisukohavõtuga Birmale tugevat survet avaldada, aga mõnede riikide Birma gaasi- ja naftavarusid ning väärismetalle puudutavate majandushuvide tõttu ei suudeta ühist jõulisemat positsiooni võtta.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul saavad Eesti kodanikuühendused Birmat aidata. „Avatud Eesti Fondi Ida-ida programmi raames on võimalik esitada Birmat toetavaid projekte. Kutsume üles Birmale kaasa tundvaid kodanikuühendusi seda võimalust aktiivselt kasutama.“
Täna toimuvad solidaarsusüritused Birma toetuseks üle kogu maailma, sest just täna aasta tagasi tulid sajad tuhanded inimesed Birmas munkade juhtimisel tänavatele, et meelt avaldada valitseva julma sõjaväelise diktatuuri vastu. Rahumeelsed protestid suruti võimu poolt veriselt maha, teadaolevalt mõjus vägivaldsus rahumeelsete elanike suhtes lõhestavalt ka riigi võimuladvikule. Maikuus rüüstas riiki troopiline torm Nargis, milles hukkus sadu tuhandeid ning üle miljoni inimese jäi koduta. Sõjaväeline valitsus aga keeldus mitu nädalat välisabi riiki lubamast ning piiras rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide tegevust riigis.
Kanter ei peaks häbenema
Pekingi olümpiamängude avatseremoonial kannab USA lippu Sudaani sõjakoledused üleelanud keskmaa jooksja Lopez Lamong. Lamong on aktiivne Team Dafuri liige, mis püüab maailma tähelepanu juhtida Sudaani valitsuse võikale poliitikale selles piirkonnas. Hiina Rahvavabariik on Sudaani kõrilõikajate olulisim partner.
Kui Eestis on puna-hiina kuritegudest peamiselt räägitud Tiibeti kontekstis, siis suure lombi taga on märksa enam meedias olnud Sudaan ja Birma. Ka Spielberg põhjendas enda otsus lahkuda olümpia kunstilise juhi kohalt eelkõige just Hiina toetusega Sudaani valitsusele. Ameerikas nimetatakse Darfurs toimunud 300 000 inimese tapmist ja 2,5 miljoni inimese kodudest lahkuma sundimist ametlikult genotsiidiks.
Tänasel pressikonverentsil pidas Lopez olümpiatõrviku kandmist suureks auks, mis võimaldab tal lisaks Ameerika esindamisele ka Darfuri veresaunale tähelepanu juhtida. US olümpiakomitee ei peitnud pead liiva alla, vaid otsusega riigi lipp Hiina Rahvavabariigi ühte häbiplekki sümboliseeriva sportlasele anda näitasid selgroogu, mida meie olümpiakomiteel ei ole.
Tänase postimehe esikaanel kirjutab Gert Kanter allkirja oma fotole, kus kirjas Helsingis 2005. aastal saadud kolmas koht ja 68,57 meetrit. On väga kahetsusväärne, et mingi Tiibeti rakuke otsustas sportlastelt välja petta allkirja avalikule kirjale Hiina Rahvavabariigi juhtidele. Sellise tegevusega kahjustas ta kõigi teiste rahvusvaheliste ja kohalike Tiibeti toetusorganisatsioonide mainet.
Samas ei peaks Gert Kanter oma arvamust Hiina Rahvavabariigi kohta häbenema. Märtsis võrdles Gert Hiinat Nõukogude Liiduga ja ütles, et Hiinas ei ole demokraatiast raasugi. Kanter tunnistas Eesti olümpialootuste hulgas korraldatud Postimehe küsitlusele vastates, et ega Hiinas valitsev poliitiline olukord just meeldiv ole. «Kui sa vähegi teistmoodi mõtled, siis su väljavaated midagi teha või saavutada on ikkagi väga-väga piiratud,» sõnas ta. «Olen igati sellise asja vastu.»
Mina olen uhke, et mõni Eesti sportlane on avalikult oma arvamust välja öelnud. Ega sportlane robot ei ole, kes nupule vajutades ketast viskab või kiiresti vudima hakkab. Sportlane on eelkõige ikkagi inimene, kes mitte ainult trenni ei tee, vaid loeb ka raamatuid ja ajalehti ning omab arvamust Eestis ja laiemas maailmas toimuva kohta.
Kanter ei pea häbenema oma seisukohta, Eesti Olümpiakomitee oma poliitikat aga küll. Kahju, et komitee põeb pisikese venna kompleksi ning ei suuda olla võrdne võrdsete seas. Avatseremoonial osaledes plaksutaksin ma Lopez Lamongile ja Ameerika Ühendriikide olümpiameeskonnale.
Ka meie oleme Birma paadis
Täna, Birma opositsiooni (vaimse) juhi Aung San Suu Kyi 63ndal sünnipäeval, avatakse ametlikult Euroopa riikide parlamentide võrgustik Birma toetuseks. Selles, et seitsme asutaja seas on ka Eesti, pean ennast süüdi tunnistama. Pisut olen süüdi ka selles, et üle-Euroopaline võrgustik üldse loodi.
See võrgustik võib kujuneda oluliseks osaks Birma militaarsele huntale surve avaldamiseks. Meelega kirjutasin, et „võib“, sest eks edu sõltub liikmete motivatsioonist ja koordinaatorite organiseerimisvõimest. Ideaalis peaksid kõik võrgusiku liikmeks olevad saadikud valitsustele survet avaldama mingi kokkulepitud poliitika saavutamiseks. Paljud Birmat puudutavad initsiatiivid on Euroopa riikide välisministrite tasemel sumbunud, sest mõni riik on tugevalt poolt (UK eesotsas), mõni tugevalt vastu (Saksamaa ja Prantsusmaa eesotsas) ning valdaval enamusel puudub seisukoht.
Seisukoha puudumisega paistavad silma eelkõige need riigid, millel puudub Aasias tugev välisesinduste võrgustik. Arusadav, sest ilma esinduste ja teemasse süvenenud diplomaatideta on raske arvamust välja kujundada ning lihtsam on jääda seisukohatuks. Samuti soovivad riigid eelkõige lahendada neid küsimusi, mis neile kõige enam muret valmistavad. Nii on ka meie jaoks märksa olulisemad näiteks Georgiat, Ukrainat ja Moldovat puudutavad teemad ning Birma pigem tülikas probleem.
Birma üle-euroopalise võrgustiku liikmed peaksid andma endast parima, et Birma muutuks tülikast probleemist oluliseks teemaks ning initsiatiivid rahvusvaheliseks relvaembargo ning finantssanktsioonide kehtestamiseks või hunta sõpradele surve avaldamiseks ei sumbuks Brüsseli koridorides. Birma sõjaline hunta on liiga pikalt nautinud Venemaa tüüpi manipulatsiooni vilju, kus majandus- ja poliitilisi hoobasid kasutades mängitakse Euroopa riike üksteise vastu.
Kõik Riigikogu Birma toetusgrupi liikmed olid nõus selle liikmeks astuma, aga sügisel püüan meie liikmeskonda veelgi suurendada. Burma Campaign UK juht Mark Farmaner kinnitas mulle kohtumisel eelmisel pühapäeval, et tema eesmärk on sinna saada aasta lõpuks umbes 100 UK alamkoja liiget. Minult oodatakse veel abi Läti ja Leedu Birmast huvitatud saadikute leidmisel, aga see ülesanne on kujunenud raskemaks, kui ma arvasin. Nende aktiivsust Birma teemal näitab ju ka tõik, et kumbki võrgustiku asutajate hulka ei kuulu.
Press Release of the European Parliamentary Caucus on Burma
For Immediate Release 18 June 2008
Members of Parliament Form
the European Parliamentary Caucus on Burma
June 18, 2008 – Members of Parliament from 7 European countries have come together to form the European Parliamentary Caucus on Burma. The caucus will be launched on the 63rd birthday of Aung San Suu Kyi – the detained leader of Burma’s democracy movement. MPs from Great Britain, Ireland, Spain, Estonia, Czech Republic, Romania, and Slovakia, who have been involved in human rights situation in Burma, also invited their fellows MPs from all around Europe to join the Caucus.
Aung San Suu Kyi is the world’s only imprisoned Nobel Peace Prize laureate. Leading the National League for Democracy, her party won 82 percent of seats in parliament in elections in 1990, but was never allowed to take power. During three periods of house arrest she has been held for a total of 12 years and 236 days.
The caucus aims to raise the awareness of Burma in Europe and pressure European governments to do more to bring about democratic transition in Burma.
There are more than 1,800 political prisoners in Burma. In Eastern Burma the ruling military regime is engaged in a war of ethnic cleansing, burning and looting villages, using rape as a weapon of war, slave labour, torture, mutilations as well as blocking aid to the area. In 2007, the military junta brutally suppressed a peaceful uprising led by monks, and in May 2008 the regime provoked international outrage by denying aid to cyclone survivors.
The 3 key objectives of the European Parliamentary Caucus on Burma are:
• To seek stronger action on Burma from European governments, the European Union, the United Nations Security Council, and other governments and international institutions.
• To put forward motions, questions, and initiate debates on Burma in the Parliaments.
• To act as a strong public voice for democratisation in Burma.
Administrative support for the European Parliamentary Caucus on Burma is being provided by Burma Campaign UK and People in Need in the Czech Republic.
For more information contact:
Marie Zahradnikova, Coordinator of Burmese Projects, People in Need: +420 739 220 248, marie.zahradnikova@peopleinneed.cz
QUOTES FROM MPS GO HERE
John Bercow, Chair of the All-Party Parliamentary group for Democracy in Burma in the British Parliament said: “We are creating this Caucus because it will enable parliamentarians from across Europe to share information and to lobby together for more effective measures to bring the regime to heel and to speed up the progress to democracy for the long suffering people of Burma.”
Renate Weber, Member of the European Parliament, Romania: "I believe we shouldn't need climatic catastrophes in order to have an increased international attention to the human rights situation in Burma/Myanmar. The international community should focus constantly and without sparing any efforts on supporting the country to pave its way to a democratic society."
Petr Bratsky, Member of Parliament, Czech Republic: “The empowerment of democracy and human rights all around the world support our democracy, too. Our help to Burma is only a small payment for the support, which we have received from established democracies in times of more that 40 years long communist dictatorship in Czechoslovakia.”
