(Avatud Eesti Fondi, Riigikogu Birma toetusgrupi, Budismi Instituudi ja Arengukoostöö Ümarlaua ühispöördumine)

Täna möödub aasta Birma ebaõnnestunud safranirevolutsioonist. Aasta jooksul on Birmas pea kahekordistunud poliitvangide arv: tänaseks on poliitilistel põhjustel vangistatud 2056 inimest, kelle vabastamine on detsembris Birmat külastava ÜRO peasekretär Ban Ki-Mooni visiidi peaeesmärke. „Eestil puuduvad Birmaga diplomaatilised suhted ja majanduskoostöö ning seetõttu ei võtaks sõjaväeline hunta meie nõudmist kõigi poliitiliste vangide vabastamiseks kuulda,“ ütles Riigikogu Birma toetusgrupi esimees Silver Meikar. „Just seetõttu peame kasutama oma mõju rahvusvahelistes organisatsioonides – eelkõige ÜRO-s ja Euroopa Liidus – et aastaid koduarestis elav Aung San Suu Kyi ja vanglates olevad poliitilised vangid koheselt vabastataks.“ Silver Meikari hinnangul ei tohiks enne poliitvangide vabastamist huntale mingeid järelandmisi teha.

Euroopa Liidu senised sanktsioonid Birma vastu on jäänud nõrgaks ja režiim kasutas sel aastal eksporditulusid ja investeeringuid armee kahekordistamiseks, et oma kõikuvat võimu kindlustada. EL võiks ühtse seisukohavõtuga Birmale tugevat survet avaldada, aga mõnede riikide Birma gaasi- ja naftavarusid ning väärismetalle puudutavate majandushuvide tõttu ei suudeta ühist jõulisemat positsiooni võtta.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul saavad Eesti kodanikuühendused Birmat aidata. „Avatud Eesti Fondi Ida-ida programmi raames on võimalik esitada Birmat toetavaid projekte. Kutsume üles Birmale kaasa tundvaid kodanikuühendusi seda võimalust aktiivselt kasutama.“

Täna toimuvad solidaarsusüritused Birma toetuseks üle kogu maailma, sest just täna aasta tagasi tulid sajad tuhanded inimesed Birmas munkade juhtimisel tänavatele, et meelt avaldada valitseva julma sõjaväelise diktatuuri vastu. Rahumeelsed protestid suruti võimu poolt veriselt maha, teadaolevalt mõjus vägivaldsus rahumeelsete elanike suhtes lõhestavalt ka riigi võimuladvikule. Maikuus rüüstas riiki troopiline torm Nargis, milles hukkus sadu tuhandeid ning üle miljoni inimese jäi koduta. Sõjaväeline valitsus aga keeldus mitu nädalat välisabi riiki lubamast ning piiras rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide tegevust riigis.

Tweet This Post 

Pekingi olümpiamängude avatseremoonial kannab USA lippu Sudaani sõjakoledused üleelanud keskmaa jooksja Lopez Lamong. Lamong on aktiivne Team Dafuri liige, mis püüab maailma tähelepanu juhtida Sudaani valitsuse võikale poliitikale selles piirkonnas. Hiina Rahvavabariik on Sudaani kõrilõikajate olulisim partner.

Kui Eestis on puna-hiina kuritegudest peamiselt räägitud Tiibeti kontekstis, siis suure lombi taga on märksa enam meedias olnud Sudaan ja Birma. Ka Spielberg põhjendas enda otsus lahkuda olümpia kunstilise juhi kohalt eelkõige just Hiina toetusega Sudaani valitsusele. Ameerikas nimetatakse Darfurs toimunud 300 000 inimese tapmist ja 2,5 miljoni inimese kodudest lahkuma sundimist ametlikult genotsiidiks.

Tänasel pressikonverentsil pidas Lopez olümpiatõrviku kandmist suureks auks, mis võimaldab tal lisaks Ameerika esindamisele ka Darfuri veresaunale tähelepanu juhtida. US olümpiakomitee ei peitnud pead liiva alla, vaid otsusega riigi lipp Hiina Rahvavabariigi ühte häbiplekki sümboliseeriva sportlasele anda näitasid selgroogu, mida meie olümpiakomiteel ei ole.

Tänase postimehe esikaanel kirjutab Gert Kanter allkirja oma fotole, kus kirjas Helsingis 2005. aastal saadud kolmas koht ja 68,57 meetrit. On väga kahetsusväärne, et mingi Tiibeti rakuke otsustas sportlastelt välja petta allkirja avalikule kirjale Hiina Rahvavabariigi juhtidele. Sellise tegevusega kahjustas ta kõigi teiste rahvusvaheliste ja kohalike Tiibeti toetusorganisatsioonide mainet.

Samas ei peaks Gert Kanter oma arvamust Hiina Rahvavabariigi kohta häbenema. Märtsis võrdles Gert Hiinat Nõukogude Liiduga ja ütles, et Hiinas ei ole demokraatiast raasugi. Kanter tunnistas Eesti olümpialootuste hulgas korraldatud Postimehe küsitlusele vastates, et ega Hiinas valitsev poliitiline olukord just meeldiv ole. «Kui sa vähegi teistmoodi mõtled, siis su väljavaated midagi teha või saavutada on ikkagi väga-väga piiratud,» sõnas ta. «Olen igati sellise asja vastu.»

Mina olen uhke, et mõni Eesti sportlane on avalikult oma arvamust välja öelnud. Ega sportlane robot ei ole, kes nupule vajutades ketast viskab või kiiresti vudima hakkab. Sportlane on eelkõige ikkagi inimene, kes mitte ainult trenni ei tee, vaid loeb ka raamatuid ja ajalehti ning omab arvamust Eestis ja laiemas maailmas toimuva kohta.

Kanter ei pea häbenema oma seisukohta, Eesti Olümpiakomitee oma poliitikat aga küll. Kahju, et komitee põeb pisikese venna kompleksi ning ei suuda olla võrdne võrdsete seas. Avatseremoonial osaledes plaksutaksin ma Lopez Lamongile ja Ameerika Ühendriikide olümpiameeskonnale.

Tweet This Post 

Täna, Birma opositsiooni (vaimse) juhi Aung San Suu Kyi 63ndal sünnipäeval, avatakse ametlikult Euroopa riikide parlamentide võrgustik Birma toetuseks. Selles, et seitsme asutaja seas on ka Eesti, pean ennast süüdi tunnistama. Pisut olen süüdi ka selles, et üle-Euroopaline võrgustik üldse loodi.

See võrgustik võib kujuneda oluliseks osaks Birma militaarsele huntale surve avaldamiseks. Meelega kirjutasin, et „võib“, sest eks edu sõltub liikmete motivatsioonist ja koordinaatorite organiseerimisvõimest. Ideaalis peaksid kõik võrgusiku liikmeks olevad saadikud valitsustele survet avaldama mingi kokkulepitud poliitika saavutamiseks. Paljud Birmat puudutavad initsiatiivid on Euroopa riikide välisministrite tasemel sumbunud, sest mõni riik on tugevalt poolt (UK eesotsas), mõni tugevalt vastu (Saksamaa ja Prantsusmaa eesotsas) ning valdaval enamusel puudub seisukoht.

Seisukoha puudumisega paistavad silma eelkõige need riigid, millel puudub Aasias tugev välisesinduste võrgustik. Arusadav, sest ilma esinduste ja teemasse süvenenud diplomaatideta on raske arvamust välja kujundada ning lihtsam on jääda seisukohatuks. Samuti soovivad riigid eelkõige lahendada neid küsimusi, mis neile kõige enam muret valmistavad. Nii on ka meie jaoks märksa olulisemad näiteks Georgiat, Ukrainat ja Moldovat puudutavad teemad ning Birma pigem tülikas probleem.

Birma üle-euroopalise võrgustiku liikmed peaksid andma endast parima, et Birma muutuks tülikast probleemist oluliseks teemaks ning initsiatiivid rahvusvaheliseks relvaembargo ning finantssanktsioonide kehtestamiseks või hunta sõpradele surve avaldamiseks ei sumbuks Brüsseli koridorides. Birma sõjaline hunta on liiga pikalt nautinud Venemaa tüüpi manipulatsiooni vilju, kus majandus- ja poliitilisi hoobasid kasutades mängitakse Euroopa riike üksteise vastu.

Kõik Riigikogu Birma toetusgrupi liikmed olid nõus selle liikmeks astuma, aga sügisel püüan meie liikmeskonda veelgi suurendada. Burma Campaign UK juht Mark Farmaner kinnitas mulle kohtumisel eelmisel pühapäeval, et tema eesmärk on sinna saada aasta lõpuks umbes 100 UK alamkoja liiget. Minult oodatakse veel abi Läti ja Leedu Birmast huvitatud saadikute leidmisel, aga see ülesanne on kujunenud raskemaks, kui ma arvasin. Nende aktiivsust Birma teemal näitab ju ka tõik, et kumbki võrgustiku asutajate hulka ei kuulu.

Press Release of the European Parliamentary Caucus on Burma
For Immediate Release 18 June 2008

Members of Parliament Form
the European Parliamentary Caucus on Burma

June 18, 2008 – Members of Parliament from 7 European countries have come together to form the European Parliamentary Caucus on Burma. The caucus will be launched on the 63rd birthday of Aung San Suu Kyi – the detained leader of Burma’s democracy movement. MPs from Great Britain, Ireland, Spain, Estonia, Czech Republic, Romania, and Slovakia, who have been involved in human rights situation in Burma, also invited their fellows MPs from all around Europe to join the Caucus.
Aung San Suu Kyi is the world’s only imprisoned Nobel Peace Prize laureate. Leading the National League for Democracy, her party won 82 percent of seats in parliament in elections in 1990, but was never allowed to take power. During three periods of house arrest she has been held for a total of 12 years and 236 days.
The caucus aims to raise the awareness of Burma in Europe and pressure European governments to do more to bring about democratic transition in Burma.
There are more than 1,800 political prisoners in Burma. In Eastern Burma the ruling military regime is engaged in a war of ethnic cleansing, burning and looting villages, using rape as a weapon of war, slave labour, torture, mutilations as well as blocking aid to the area. In 2007, the military junta brutally suppressed a peaceful uprising led by monks, and in May 2008 the regime provoked international outrage by denying aid to cyclone survivors.
The 3 key objectives of the European Parliamentary Caucus on Burma are:
• To seek stronger action on Burma from European governments, the European Union, the United Nations Security Council, and other governments and international institutions.
• To put forward motions, questions, and initiate debates on Burma in the Parliaments.
• To act as a strong public voice for democratisation in Burma.
Administrative support for the European Parliamentary Caucus on Burma is being provided by Burma Campaign UK and People in Need in the Czech Republic.
For more information contact:
Marie Zahradnikova, Coordinator of Burmese Projects, People in Need: +420 739 220 248, marie.zahradnikova@peopleinneed.cz

QUOTES FROM MPS GO HERE
John Bercow, Chair of the All-Party Parliamentary group for Democracy in Burma in the British Parliament said: “We are creating this Caucus because it will enable parliamentarians from across Europe to share information and to lobby together for more effective measures to bring the regime to heel and to speed up the progress to democracy for the long suffering people of Burma.”

Renate Weber, Member of the European Parliament, Romania: “I believe we shouldn’t need climatic catastrophes in order to have an increased international attention to the human rights situation in Burma/Myanmar. The international community should focus constantly and without sparing any efforts on supporting the country to pave its way to a democratic society.”

Petr Bratsky, Member of Parliament, Czech Republic: “The empowerment of democracy and human rights all around the world support our democracy, too. Our help to Burma is only a small payment for the support, which we have received from established democracies in times of more that 40 years long communist dictatorship in Czechoslovakia.”

Tweet This Post