Alates tänasest olen lisaks väliskomisjonile ka Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Arvestades, et olin niigi sage ELAK-i istungite külastaja, ei too see mulle tööd just eriti juurde. Näiteks täna kell 14:00 algab väliskomisjon ja kell 15:00 ühisistung ELAK-iga. Oleksin niikuinii mõlemal osalenud.

Hommikul Radisson SAS-is toimunud küberjulgeoleku foorumil käsitleti osalt samasid teemasid, mida mõne aja eest käisin Euroopa Parlamendi Balti grupis tutvustamas. Justkui tellitult sain üleeile Brüsselist alljärgneva kirja:

Tere,Osalesin täna Euroopa Parlamendis “Baltic- Europe” Inter - Group kohtumisel, mida juhtis hr Christopher Beazley ja aruteluseks oli Gruusia ja EL rekatsioon sellele ja edasisi samme.

Aga kirjutan seetõttu, et hr Beazley mainis sissejuhatavas kõnes toredat Eesti Riigikogu liiget trouble maker - Silver Meikar’ga (sihuke hüüdnimi siis) kohtumist, mis tegi talle nii mõnedki asjad selgemaks ja et oleks selliseid mehi ka teistes parlamentides Vot seda tahtsingi öelda, eks ole ju hea teada, kui sinust räägitakse ja kui veel hästi räägitakse ja sihukese kohtumise avasõnades.
…

Kunagi Ukrainas sain endale hüüdnime Revolution-Maker, Ärapanijad ristisid mind samal ajal Demokraatia Valvekoeraks. Silver-Maker´it on kasutatud mitmel pool, kuid 2006-ndal aastal Valgevene võimudele peavalu valmistades hüüdsid mind Valgevene noored opositsionäärid ka Trouble-Makeriks. Hea nimi, mis meelde jääb.

Tore teada, et kui peaksin aasta pärast osutuma Euroopa Parlamendi valituks, on mitmed mõjukad sõbrad ees ootamas. Veelgi enam, ELAKi töös osalemine võimaldab mul tekkinud head koostööd Euroopa Parlamendi saadikutega veelgi arendada.

Tweet This Post 

EL on maailma suurim arenguabi andja maailmas. Paraku tuleb tõdeda, et paljud riigid, kes on abi saanud, ei ole arenenud ei majanduslikult, poliitiliselt ega sotsiaalselt. Seda eelkõige Sahaara aluses Aafrikas. Miks see nii on? Kas tõesti on lahenduseks vaid rahanumbri suurendamine?

Ühe siin Brüsselis arengukoostöö konverentsil esineja, Saksa parlamendi arenguabi komisjoni esimehe sõnul võib probleem olla pigem selles, et keskendume arenguabile, aga mitte piisavalt kaubanduse arendamisele. 1 miljard inimest elavad riikides, mis üldse ei arene. Ehk nad on „mõistetud igavesse vaesusesse“.

Euroopa Liidu kaheldavast abist tõi ta näite kanakasvatusest. Ghanas on kanakasvatus peaaegu lõpetatud, sest Euroopa Liidust tulev subsideeritud kanaliha on hinna nii alla löönud, et kohalikud väiketalupidajad on pankrotti läinud. Samuti on tuulde visatud see rahaline toetus, mida arenguabiprogrammi raames on antud samadele farmeritele.

Tema sõnul aetakse arenguabi õilsa sildi all hoopis Euroopa firmade ärihuve. Kõlavad lubadused jäävad konverentside deklaratsioonidesse, aga tegelik olukord on hoopis teistsugune. Liikmesriigid panevad oma huvid esiplaanile eriti siis, kui soovitakse laiendada turge, naftavälju või suurendada riigi mõju. Aafrika kalavarud vähenevad meeletult kiiresti, 80% metsavarudest kah. Põhiline osa puidust ja kalast jõuab EL-i turule jättes aafriklastele tühja supikausi ja lageraiest maha jäänud rondid.

Eesti jaoks on küsimus, et mida meie teha saame? Sellest, et kas peame, olen ma varem blogis kirjutanud.

Enamik uusi liikmesriike annab suure portsu arenguabi rahadest läbi EL, ÜRO ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Teine osa läheb naabritele, meie jaoks siis Georgiale, Ukrainale ja Moldovale. Mõni vaatab ka kaugemale. Näiteks Poola on valinud välja ühe Aafrika riigi, keda nad püüavad erinevate projektidega aidata. Sloveenia lähtub aga arenguabi andes pädevusest. Näiteks on sloveenidel Balkani sõdadest saadud head teadmised miiniväljade likvideerimisel ning nad otsivad partnereid, kes seda teadmist vajavad.

Leian, et Eesti peaks Sahaara alusesse Aafrikasse minekul lähtuma kahest võimalusest:
1. Niikaua, kuni meil seal saatkondi ei ole (ja ei tule) peame tegema koostööd näiteks Rootsi või Taaniga ning kasutama nende teadlikkust kohapealsetest vajadustest ja oludest
2. Eesti peaks leidma endale oma niši, näiteks e-kogemuse jagamine. Jah, ka Aafrikas on internet ja arvutid ning nende e-riigi arendamine aitaks vältida neid probleeme, millele eeltoodud Saksa parlamendi saadik viitas.

Tweet This Post 

Täna, Birma opositsiooni (vaimse) juhi Aung San Suu Kyi 63ndal sünnipäeval, avatakse ametlikult Euroopa riikide parlamentide võrgustik Birma toetuseks. Selles, et seitsme asutaja seas on ka Eesti, pean ennast süüdi tunnistama. Pisut olen süüdi ka selles, et üle-Euroopaline võrgustik üldse loodi.

See võrgustik võib kujuneda oluliseks osaks Birma militaarsele huntale surve avaldamiseks. Meelega kirjutasin, et „võib“, sest eks edu sõltub liikmete motivatsioonist ja koordinaatorite organiseerimisvõimest. Ideaalis peaksid kõik võrgusiku liikmeks olevad saadikud valitsustele survet avaldama mingi kokkulepitud poliitika saavutamiseks. Paljud Birmat puudutavad initsiatiivid on Euroopa riikide välisministrite tasemel sumbunud, sest mõni riik on tugevalt poolt (UK eesotsas), mõni tugevalt vastu (Saksamaa ja Prantsusmaa eesotsas) ning valdaval enamusel puudub seisukoht.

Seisukoha puudumisega paistavad silma eelkõige need riigid, millel puudub Aasias tugev välisesinduste võrgustik. Arusadav, sest ilma esinduste ja teemasse süvenenud diplomaatideta on raske arvamust välja kujundada ning lihtsam on jääda seisukohatuks. Samuti soovivad riigid eelkõige lahendada neid küsimusi, mis neile kõige enam muret valmistavad. Nii on ka meie jaoks märksa olulisemad näiteks Georgiat, Ukrainat ja Moldovat puudutavad teemad ning Birma pigem tülikas probleem.

Birma üle-euroopalise võrgustiku liikmed peaksid andma endast parima, et Birma muutuks tülikast probleemist oluliseks teemaks ning initsiatiivid rahvusvaheliseks relvaembargo ning finantssanktsioonide kehtestamiseks või hunta sõpradele surve avaldamiseks ei sumbuks Brüsseli koridorides. Birma sõjaline hunta on liiga pikalt nautinud Venemaa tüüpi manipulatsiooni vilju, kus majandus- ja poliitilisi hoobasid kasutades mängitakse Euroopa riike üksteise vastu.

Kõik Riigikogu Birma toetusgrupi liikmed olid nõus selle liikmeks astuma, aga sügisel püüan meie liikmeskonda veelgi suurendada. Burma Campaign UK juht Mark Farmaner kinnitas mulle kohtumisel eelmisel pühapäeval, et tema eesmärk on sinna saada aasta lõpuks umbes 100 UK alamkoja liiget. Minult oodatakse veel abi Läti ja Leedu Birmast huvitatud saadikute leidmisel, aga see ülesanne on kujunenud raskemaks, kui ma arvasin. Nende aktiivsust Birma teemal näitab ju ka tõik, et kumbki võrgustiku asutajate hulka ei kuulu.

Press Release of the European Parliamentary Caucus on Burma
For Immediate Release 18 June 2008

Members of Parliament Form
the European Parliamentary Caucus on Burma

June 18, 2008 – Members of Parliament from 7 European countries have come together to form the European Parliamentary Caucus on Burma. The caucus will be launched on the 63rd birthday of Aung San Suu Kyi – the detained leader of Burma’s democracy movement. MPs from Great Britain, Ireland, Spain, Estonia, Czech Republic, Romania, and Slovakia, who have been involved in human rights situation in Burma, also invited their fellows MPs from all around Europe to join the Caucus.
Aung San Suu Kyi is the world’s only imprisoned Nobel Peace Prize laureate. Leading the National League for Democracy, her party won 82 percent of seats in parliament in elections in 1990, but was never allowed to take power. During three periods of house arrest she has been held for a total of 12 years and 236 days.
The caucus aims to raise the awareness of Burma in Europe and pressure European governments to do more to bring about democratic transition in Burma.
There are more than 1,800 political prisoners in Burma. In Eastern Burma the ruling military regime is engaged in a war of ethnic cleansing, burning and looting villages, using rape as a weapon of war, slave labour, torture, mutilations as well as blocking aid to the area. In 2007, the military junta brutally suppressed a peaceful uprising led by monks, and in May 2008 the regime provoked international outrage by denying aid to cyclone survivors.
The 3 key objectives of the European Parliamentary Caucus on Burma are:
• To seek stronger action on Burma from European governments, the European Union, the United Nations Security Council, and other governments and international institutions.
• To put forward motions, questions, and initiate debates on Burma in the Parliaments.
• To act as a strong public voice for democratisation in Burma.
Administrative support for the European Parliamentary Caucus on Burma is being provided by Burma Campaign UK and People in Need in the Czech Republic.
For more information contact:
Marie Zahradnikova, Coordinator of Burmese Projects, People in Need: +420 739 220 248, marie.zahradnikova@peopleinneed.cz

QUOTES FROM MPS GO HERE
John Bercow, Chair of the All-Party Parliamentary group for Democracy in Burma in the British Parliament said: “We are creating this Caucus because it will enable parliamentarians from across Europe to share information and to lobby together for more effective measures to bring the regime to heel and to speed up the progress to democracy for the long suffering people of Burma.”

Renate Weber, Member of the European Parliament, Romania: “I believe we shouldn’t need climatic catastrophes in order to have an increased international attention to the human rights situation in Burma/Myanmar. The international community should focus constantly and without sparing any efforts on supporting the country to pave its way to a democratic society.”

Petr Bratsky, Member of Parliament, Czech Republic: “The empowerment of democracy and human rights all around the world support our democracy, too. Our help to Burma is only a small payment for the support, which we have received from established democracies in times of more that 40 years long communist dictatorship in Czechoslovakia.”

Tweet This Post