Aastalõpu pühad on aeg teha möödunust kokkuvõtteid, mõeldes samas tulevikule. Kui 2008 oli muutuste aasta, siis 2009 tuleb kokkuhoiu aasta. Kokkuhoid ei tähenda mitte ainult kulutuste vähendamist, vaid ka inimeste omavahelist kokkuhoidmist. Pingelistel aegadel on ühtehoidmine ainsaks garantiiks, et saame raskustest üle.
Riigikogu võttis 10. detsembril pärast pikki debatte ja rasket tööd vastu 2009. aasta riigieelarve ning 17. detsembril uue töölepingu seaduse. Järgmisel aastal peame tegema veelgi keerulisemaid valikuid. Lühiajalise punktivõidu asemel tuleb osata mõelda pikaajalisetele eesmärkidele.
Tunnistagem, et Eesti headel aegadel tehtud otsuste - reservide kogumine, laenamisest hoidumine, investeeringud avatud majandusse ja õigusriigi tugevndamine - vilju kasutame täna. Eestil läheb võrreldes teiste endise idabloki riikidega kõige paremini ja olen veendunud, et tuleme maailmamajandust tabanud kriisist välja kõige kiiremini.
Järgmisel aastal tõusevad pensionid ja õpetajate palgad. See ei ole raiskamine, vaid riigi kohustus. Kõrgemate pensionitega hüvitame võlga nende inimeste ees, kes on Eesti ülesehitamise nimel pingutanud, kõrgemad palgad on aga tagatis paremaks hariduseks ning investeering tulevikku.
Rahalisest kokkuhoiust hoolimata ei jää riigil tegemata olulised investeeringud. Mul on hea meel Sulle teatada, et lubadus Tartu-Tallinna reisirongiliikluse parandamiseks on jätkuvalt jõus. Uue veeremi hange annab 2011. aastaks sõitjatele mugavad reisivagunid ning tagab kiirema sõidu pealinna ja koju tagasi.
Kuid ühest asjast on mul küll kahju. Kas teadsid, et 10. detsembril tähistati inimõiguste deklaratsiooni 60. aastapäeva? 1948. aastal võttis ÜRO vastu otsuse, mis kuulutas inimõigused universaalseks ja kehtivaks kõigile inimestele. Mul on kahju, et Eesti meedia ei pühendanud inimõiguste aastapäevale tähelepanu. Nii nagu vabadustega, mõistetakse ka inimõiguste tähtsust sageli alles siis, kui ollakse nendest ilma jäänud. Kuid siis on juba liiga hilja!
Selleks, et tagada demokraatliku ja vaba Eesti õigusriigi jätkumine, peame pühendama palju rohkem aega ja jaksu nendele riikidele, kus kodanikud kannatavad vaesuse, rõhumise ja ebaõigluse all. Pühade ajal on paslik meenutada, et vaid paarkümmend aastat tagasi said mõned inimesed Eestis palka selle eest, et tegid tumedate kaantega märkmikesse ülestähendusi nende kohta, kes olid toonud jõuludeks tuppa kuuse ja nautisid perega koosolemist.
Täna ei pea enam jõule varjama - juba aastaid on meil võimalus tunda nende üle rõõmu. Kohtasin täna heatujulisi tartlasi Raekoja platsi jõululaadal. Õnnelik oli ka mu laps, kes sai mahasadanud lumel kelgutada. Soovin Sulle rõõmsaid pühi ning hoian pöialt, et need oleksid sama valged ja meeleolukad kui tänane laupäevane Tartu. Hoiame kokku!
Kaks viimast ööd on olnud tõelised PÖFF-i maratonid. Näiteks eile vaatasin nelja filmi, kuid jõudsin ka fraktsiooni, Riigikogu istungile, komisjoni koosolekule, seminarile „Vene meedia ja julgeolekuteenistused“ (kus tehtud märkmeid pane õhtul blogisse) ja president Ilvesega kohtuma. Pikk tööpäev lõppes pärast kahte, mistõttu oli täna hommikul päris raske kella 09:00-iks tööle jõuda.
Päevas kolm-neli filmi on selgelt liiast – kaob võimalus pärast seanssi aeg maha võtta ja mõtiskleda. Kõik on üks pudrud ja kapsad. Aga mis teha, väärt linateoseid saab veel vaid 3 õhtut vaadata. Hirm mõnest heast teosest ilma jääda ajab pärast tööpäeva pimedate saalide vahel sõeluma ning pingeline rütm tekitab sõltuvuse. Pöffi narkomaania!
Kolmapäeva viimaseks filmiks olin ostnud pileti Steve McQueeni filmile „Nälg“, kuid nägin hoopis Takeshi Kitano „Achilleus ja Kilpkonna“. Ajasin saalid (või õigemini kinomajad) segamini ning piletikontroll ei pannud ka eksimust tähele. Väga hea, sest „Nälga“ käisin vaatamas eile ja Kitano uusim linateos sai hindeks 5. Polnud küll nii hea, kui tema paari aasta tagune (ja tänaseni minu lemmikfilm) „The Dolls“, kuid meistriteos ikkagi.
Mõne kommentaarid ja hinded vaadatud filmidele: Kolm Tarka Meesthttp://2008.poff.ee/?lang=1&id=972&module=1&todo=film (Hinne: 4. Heaks näiteks, kuidas olematu eelarvega on võimalik teha haarav linateos. Statistika näitab, et Soomes (ja vist ka Eestis) on kõige suurem masendus just jõulukuul. Kolm tarka meest ja ilus naine aitavad vastata küsimusele „miks?“)
Pabersõdurhttp://2008.poff.ee/?lang=1&id=1222&module=1&todo=film (Hinne: 3) Filmi mõistmise ja nautimise eelduseks on Vene klassikalise kirjanduse hea tundmine. Nendele, kes ikka pole lugenud Tšehhovi ja teiste vene klassikute teoseid originaalkeeles, jäävad olulised nüansid märkamata. Vestlesin põgusalt pärast filmi kolleeg Peeter Tulvistega, kes oli vaimustunud, kuid minu jaoks jäi film võõraks ja tühjaks)
Achilleus ja Kilpkonnhttp://2008.poff.ee/?lang=1&id=1224&module=1&todo=film (Hinne: 5. Kas Achilleusel on lootust võita kilpkonnada? Lõpmatuses… Film räägib inimese ennastsalgavast püüdlusest ning seda saatvast keeldumisest alla anda. Meenus Camus’ “Sisyphose müüt”. Sisyphos võitis jumalad ja Achilleus jõudis kilpkonnale järgi just sellega, et leppisid paratamatusega, kuid ei andnud alla. See tegi nad õnnelikuks)
Tsoonhttp://2008.poff.ee/?lang=1&id=478&module=1&todo=film (Hinne: 4. See ja järgnevad kolm filmi tekitasid minus pigem eetilisi ja poliitilisi küsimusi. Kõrge müür, kaamerad, relvastatud valvurid, korrumpeerunud ametnikud, koerad ja okastraat lahutab hea maailma halvast. Kolm üle müüri turvalisse tsooni vargile roninud poissi toovad välja eliitrajooni elanike pale – võõraviha, julmuse ja ebainimlikkuse. Kas seda turvatsooni võiks vaadata ka kui Euroopat, mille elanikud ehitavad üha kõrgemat müüri kaitsmaks endi heaolu „halbade“ immigrantide sissetungi eest?)
Nälghttp://2008.poff.ee/?lang=1&id=908&module=1&todo=film (Hinne: 5. Kas on erinevus kuriteol ja poliitilistel põhjustel toimepandud kuriteol? Kas oma kindlate veendumuste nimel on õigus teiselt inimeselt elu võtta? Või ennast surnuks näljutada? 1981. aasta Iirimaa ühendamise eest võidelnud IRA (poliit)vangide korraldatud näljastreik Belfasti türmis viis hauda mitte ainult üheksa osalejat, vaid ka kolm korda rohkem vangivalvureid. 18 kuud hiljem nõustus Briti valitsus vangide nõudmistega, kuid kas see oli kõike seda väärt?)
Kukerpall kirstushttp://2008.poff.ee/?lang=1&id=674&module=1&todo=film (Hinne: 3. Film räägib heidikust, kelle „elu“ tekitab ühel ajal viha, naeru, haletsust ja kaastunnet. Seda nii tema sõpradele kui ka filmi vaatajatele.)
Vinyanhttp://2008.poff.ee/?lang=1&id=1235&module=1&todo=film (Hinne: 2. See film ei olnud mitte ainult halb, vaid ka solvav. Valusad teemad – lapse kaotamine ja julmus Birmas – muutuvad naeruväärseks selles õudus-draama-seiklusžanris. Birma rannikuhõime (arvatavasti Tanintharyi) kujutatakse kannibali kalduvustega psühhopaatidena ning poega otsivate vanemate südamemure muudetakse naerualuseks. Kui režissöör soovis teha õudus- või absurdifilmi, oleks ta võinud paljude jaoks isiklikult nii valusad teemad välja jätta. )
PROLOOG: Meenub neljapäevane osa “Tuulepealsest maast” kus etendati vapside koosolekut. PÖFFi avamisel rääkisin ühe stseenis osalenuga ja koos nõustusime, et vapside ideed ja koosoleku vorm sarnaneb suuresti Res Publica kuulsate üritustega. Res Publicat enam ei ole, kuid ideed (”Vali kord!” jt) elavad selle ideoloogidel edasi.
Toetan kõikide palkade lahtisidumist keskmisest palgast ja kõigi eripensionite kaotamist kahe käega. Riigikogu liikmete palkade reformimiseks käib koos kõigi erakondade esindajatest koosnev töögrupp ning juba sellel aastal jõuab eelnõu suurde saali. Kehtima hakkaks muudatus muidugi järgmisele koosseisule.
Minu küsimus Reinsalule tuleneb aga täna menetluses olevast praeguse koosseisu palkade muutmise eelnõu seosest põhiseadusega. Põhiseaduse § 75 sätestab: Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.
Minu jaoks on see sama lihtne ja selge, kui Põhiseaduse § 12, mis sätestab: Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Vastates Riigikogu palkade muutmise eelnõud puudutavatele küsimustele ütles Urmas Reinsalu, et tema hinnangul ei tuleks lähtuda põhiseaduse tekstist, vaid eelkõige EESMÄRGIST, aga ka rahva õiglustundest. Seega tahaksin küsida, et kui mingi poliitiku EESMÄRK on mingi inimesegrupi diskrimineerimine näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni pärast, ning rahva õigustunne ei näe siin probleemi, et kas siis võime teha mööndusi ka põhiseaduse paragrahvis 12?
—
Ja veel. Leian, et Riigikogu ja Riigikogu liikmed peaksid mõtlema kulude kokkuhoiule rohkem. Kohti on, kuid millegi pärast „palga-muutjad“ nendega ei tegele. Toon vaid kolm konkreetset ettepanekut:
1. Paberivaba Riigikogu. Juba aastal 2003 tegin avalduse Riigikogu kantseleile, et mulle ei paljundataks Riigikogu eelnõusid ja muid dokumente. Tänaseks on aktsiooniga liitunud mitu Reformierakonna fraktsiooni liiget, kuid ei ühtegi saadikut teistest erakondadest. Kui kõik Riigikogu liikmed oleksid valmis paberihunnikutes sorimise asemel materjale digitaalsel kujul kasutama, oleks kokkuhoid märgatav.
2. Odavaimad lennupiletid. Parlamentaarne diplomaatia on oluline, eriti väikeriigile. Aktiivne osalemine rahvusvahelistel üritustel ja kahepoolsetel kohtumistel aitavad kaasa Eesti huvide eest seismisele ning pigem võiksid kõik Riigikogu liikmed välissuhtluses aktiivsemad olla. Küll aga peaksid kõik Riigikogu liikmed jälgima, et lendudel Euroopa linnadesse kasutatakse kõige odavaimaid võimalikke pileteid. Häbeneda ei tohiks EasyJeti või teisi odavlennufirmasid otselendudel, Estonian-Airiga võib vabalt lennata ilma tuhandeid kroone lisaks maksvale toidupalukesele.
3. Abidest loobumine. Ma ei tea, et kuidas on teistes fraktsioonides, kuid meie fraktsioonis on mitme saadiku peale üks kindel fraktsiooni nõunik, kes vajadusel nii sisulist kui ka administratiivset abi osutab. Sellest täiesti piisab, sest suure osa admin-probleemidega (sh lennupiletite ostmine, hotelli broneerimine, raamatupidamisega jne) saame ise hakkama (või näiteks Riigikogu ametlike lähetuste korral teeb seda välissuhete osakond) ning sisulistes küsimustes on vähemalt minul piisavalt kontakte ka kolmanda sektoriga ning teiste institutsioonidega. Leian, et plaanist 101. uue inimese võtmisest tööle bürokraatiasektorisse Riigikogu liikmete abidena võiks küll loobuda.
(PS: Ei tasu unustada, et Riigikogu liikmetel eripensione ei ole juba alates 2003. aastast. Millegipärast unustatakse fakt, et need Riigikogu liikmed, kes valiti esmakordselt 2003. või 2007. aasta valimistel, seda erisoodustust ei saa, sageli ära. Arvestades meie pensionisüsteemi (kohustuslikku II ja vabatahtlikku III sammast) pean kõigil eripensionite kaotamist täiesti mõistlikuks.)
Kirjutasin eelmisel nädala Postimehes Somaalia piraatidest ning lõpetuseks tõin ka paar näidet sellest, et kuidas nende tegevus ka Eesti elanike (sissetulekuid) mõjutavad. Elame globaliseerunud maailmas ja emakese Maa teises otsas toimuv puudutab otseselt ka meid. Bangkoki lennujaama hõivamine ei ole siin mingi erand.
Kui uudised piraatide supertankeri Sirius Stari hõivamisest kergitas naftahinda maailmaturul ning selle mõju tunneme kaudsemalt, siis lendude ärajäämine Taisse mõjutab meid otsesemalt. Ma ei räägi ainult nendest, kelle kavandatud puhkus Tais ära jääb või tagasilendude puudumise tõttu pikemaks venib. Finnair on tühistanud neli lendu ning see on vähendanud Lennuliiklusteeninduse AS-i käivet 8800.-
Kui ma teisipäeva õhtul Londonist tagasilennul vahepaetuse Helsingis tegin teatas lennujaama infotabloo, et esimene Bangkoki lend on tühistatud. Tean, et Finnair kasutab Aasiasse lendamiseks Eesti õhuruumis olevat koridori ning et iga selle suurusega lennuki ees esitab lennujuhtimise teenuse eest arve umbes 2200.- krooni.
Kahtlemata ei mõjuta see kaotus Lennuliiklusteenindus AS eriti. Tegemist on ikkagi kõige edukama Eesti riigile kuuluva ettevõttega. Sellel aastal maksti dividende 85 miljonit, järgmine aastal on plaanis 75. Eesti Lennuliiklusteenindus AS on mitmel korral valitud ka kõige efektiivsemaks lennujuhtimisettevõtteks maailmas. Tööviljakusega siin probleeme ei ole.
Olen selle ettevõte nõukogu liige ja praegu toimuval koosolekul paneme paika järgmise aasta eelarvet. Bangkoki lennujaama hõivamine päevakorraliseks teemaks muidugi ei ole, kuid üldiselt maailma lennunduses toimuva arutlusel käsitlesime nii seda kui ka Estonian Airi tuleviku, European Single Sky jms teemat.
Kui ma reede õhtul Kiievi keskväljakule Maidanile jõudsin, olin ma ainuke, kes kandis oranži. Rahvamass liikus ühtlases hallis massis metroopeatuse tunneli väravas ja närvilised autojuhid tuututasid üksteisele. Holodomori mälestusüritustele saabuvad kõrged külalised aitasid kaasa niigi ummikutes vaevlevas Kiievis liikluskaost korraldada. Nii mõnigi linnaliikluse tuiksoon suleti korteežide lähenedes täielikult.
Täpselt neli aastat varem püstitasime siia esimesi telke. Valimispäeva ööl oli neid 10. Olgugi, et minu ja kohaliku tudengi Zaza jaoks seisis Iseseisvuse väljaku pargikeses telk number 7, vaatasime suurema osa ööst suurelt ekraanilt opositsioonikanal TV5-e uudiseid valimistulemustest. Südaööl hakkas riigitelevisioon traditsiooniliselt näitama balletti. See juba vana tõde nõukogude ajast – kui ametlik programm asendatakse balleti, estraadi või teatriga, on riigis midagi tõsist lahti.
Tollal oligi, kuid tänaseks ei ole sellest midagi alles jäänud. Julguse eest revolutsiooni ajal autasustatud viipekeele tõlk Natalya Dmytruk ei taha Kyv Posti ajakirjanikule Oranži revolutsiooni meenutadagi. 25. novembril 2004 riskis ta oma vabadusega tõlkides otseeetris olevat riigitelevisiooni uudistesaadet viipekeelde järgnevalt: „Ärge uskuge keskvalimiskomisjoni. Nad valetavad. Meie president on Juštšenko. … Ma kahtlen, kas te mind kunagi veel näete“.
Rahvusringhäälingu reformi käigus sai Natalya sule sappa, kuid see ei ole ainuke põhjus, miks ta nelja aasta taguseid sündmusi hea sõnaga ei meenuta. Liiga kõrgele aetud lootustega rahvas on näinud vaid korruptsiooni, kaklevaid läänemeelseid poliitikuid ja pidevalt uusi valimisi. Nüüd siis veel majanduskriis, mille mõjud on Ukrainas juba väga tuntavad.
Donetski metallurgiatehased vaevlevad maailmaturul vähenenud nõudluse tõttu ning saadavad töölisi sundpuhkustele. Söekaevurid on veendunud, et nemad on järgmised. Severdonetski elanike heaolu sõltub keemiatehase Azoti käekäigust, kuid juba täna on tootmisvõimsusi vähendatud 15%.
Hea sõber ja mänguasjade hulgimüüja Dirk veetis neli aastat tagasi kõik ööd Maidanil – tõi telklaagri elanikele süüa, hoidis oranži lippu ja karjus koos rahvahulgaga võimul olevale klikile „Hanba“ („Häbi“). Ka sellel reedel oli ta üleval kuni kella viieni hommikul, aga mitte tänaval, vaid arvuti taga finantsplaani koostades. Mitmed tellijad on talle juba võlgu ning vähesed soovisid lähenevate jõulude eel üldse midagi lisaks tellida.
Kui neli aastat tagasi sulges Dirk ajutiselt oma firma selleks, et lasta kõigil töötajatel läänemeelsete üritustele tulla, siis nüüd peab ta koondamiste peale mõtlema seetõttu, et läänemeelsed juhid ei ole võimul olnud aastate jooksul suutnud majandusvundamenti ehitada.
Dirk suurimaid muresid on tõik, et valuutavahetus on pea täielikult peatunud. Väikeseid summasid saab vahetada, kuid näiteks 5000 USD ostmiseks Kiievis valuutavahetuspunkti ei ole. Samuti ei aktsepteerita välismaal Ukraina pankade poolt välja antud krediitkaartide makseid. Importiga tegelevad ettevõtted näevad seetõttu suuri raskusi kauba hankimisel.
Viimasel reisil sai ühe dollari eest viis grivnat, nüüd juba pisut üle kuue. Eelmine nädal käis kurss korraks isegi seitsme lähedal ära, kuid keskpanga jõulised sammud tõid selle alla tagasi. IMF-i poolt saadava 16,5 miljardi dollari suuruse laenu abiga püütakse pääseda usalduse kaotanud grivna devalveerimisest.
Poliitilist maastikku iseloomustab jätkuvalt Juštšenko ja Tõmošenko vaheline rivaalitsemine ning seda pealtvaatava Janukovitši kahjurõõm. Oranžil revolutsioonil kaotajaks jäänud Janukovitš ja tema lähikondlased tunduvad täna pigem võitja rollis.
2004 aasta presidendivalimiste tulemuste võltsimismeister, keskvalimiskomisjoni tollane juht Serhiy Kivalov naudib elu Verhovna Radas (parlamendis), on oma „hea töö eest valimiskomisjoni juhina“ saanud riikliku autasu ning Odessas peaks talle isegi monument olema.
Veel kurikuulsam Janukovitši käsilane, kuri geenius Viktor Medvedchuk naudib pärast kolme aastat vaikuses elamist pakkumisi, mis tulevad nii ida- kui ka läänemeelsetelt parteidelt. Oranž printsess Tõmošenko teeb temaga koostööd suhete parandamise nimel Kremliga, Juštšenko on talle pakkunud aga Julgeolekukomitee juhi kohta. Omal ajal Kremli-Kiievi vahelise suhtluse vahemeest hinnatakse täna rohkem, kui kunagi varem.
Jahedas sügiseses ilmas Maidanil seistes meenusid mulle põhjused, miks sajad tuhanded üle kogu Ukraina nelja aasta eest siia kogunesid. Bandiitidele lubati vanglat, elanikele paremat elu, poliitikas ausust, meediale vabadust…. Vaadates ühtlaselt morni ja halli massi mööda siblimas polnud raske mõista, et miks keegi revolutsiooni aastapäeva ei tähista ning miks ma ainukesena suurte lootuste ajal ostetud oranži salli kaela soojendamiseks kannan.
(Postimees avaldas täna minu artikli “Piraadisõda 21. sajandil”. Lisaks teksti ajaveebi dubleerimisele lisasin ka kaks AlJazeera saadet modernsest piraatlusest)
Aafrika vallutab maailmauudised siis, kui seal on midagi halvasti või väga halvasti. Piraatidega Somaalia vetes on väga halvasti. Niigi maailma ohtlikumaks mererannikuks nimetatud piirkonnast on kujunemas uue mittekonventsionaalse sõja tanner. Eesti sinna oma mereväelasi saatma ei hakka, kuid piraatide tegevuse maksame osaliselt kinni ka meie. Mitte lunarahana pantvangistatud Eesti meremeeste eest, vaid igapäevaseid sisseoste tehes.
Somaalia piraadid on olnud ohuks rahvusvahelisele kaubandusele alates 1990. aastate algusest, kui riigis puhkes kodusõda. Olukord läks tõsisemaks 2006. aastal, kui algas sõda Etioopiaga. Keskvõimu niigi saamatud püüdlused piraatlust ohjeldada jooksid liiva ning piraatlusega seotud grupeeringud lõid sisuliselt oma anarhiapiirkonna.
Enamik piraate pärineb autonoomsest regioonist Puntland. Varem põhiliselt kalapüügi ja kaubandusega tegelenud hõimudest on aastatega saanud professionaalsed laevade kaaperdajad ja pantvangide eest lunaraha kasseerijad.
Veel nüüdki põhjendab osa piraate oma tegevust sellega, et teiste riikide kalapüüdjad ning edasi-tagasi sõeluvad kaubalaevad on hävitanud nende kalavarusid. Tegelikult on kalanduse argumendist vähe alles jäänud. Hinnatakse, et kaaperdatud laevade ja pantvangide vabastamiseks on eelmistel aastatel välja käidud 100 miljonit dollarit, sellel aastal juba 400 miljonit. Tunnistagem, see on ikkagi tulusam äri kui valge kalalihaga kauplemine.
Peamine põhjus piraadiks hakata on seega raha, ja võimaluse nii vabalt röövimisega tegeleda loob anarhia Somaalias. Riigis, kus paljud võitlevad toidupalukese eest, elavad piraatide grupeeringute juhid villades ja sõidavad ringi luksusautodega.
Kuritegevusest saadud jõukus võimaldab neil endale ka näiteks nomaadide seast kolmas naine kosida ning enne paradiisi minekut maise elu kõiki võlusid nautida. Pole siis ime, et paljud 20–35-aastased mehed näevad oma elu võimalust just selle «äriga» tegemisel.
Maailmatasemel tegijad
Segamatu piraatlus on aastatega arenenud nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Kui veel mõned aastad tagasi soovitati kaptenitel mööduda Somaalia rannikust mitte lähemalt kui
50 meremiili, siis nüüd korraldavad piraadid reide rannikust palju kaugemal seilavatele laevadele. Näiteks piraatide suurim saak, naftatanker Sirius Star, kaaperdati 450 miili kaugusel.
Piraadid kasutavad kiireid paate ning osavat taktikat. Kaugel rannikust triivivalt nn emalaevalt lastakse välja kiirkaatritel kihutavad löögirühmad, kes kaitsetu kaubalaeva kiiresti kätte saavad. Hõimusõdades saadud oskused ja Jeemeni relvakaupmeeste relvad kuluvad laeva vallutamisel marjaks ära. Somaalia rannik, eelkõige Eyli linn sobib ideaalselt kaaperdatud laeva «puhkekohaks» ja lunaraha läbirääkimiste juhtimiseks.
Piraatide rühmitused koosnevad laias laastus kolmest grupist. Esiteks endised kalamehed, kes tunnevad hästi kohalikku merd. Teiseks eks-sõdurid, kes on karastunud klannisõdades ning kelle ülesanne on tagada musklijõud. Ja kolmandaks tehnilised eksperdid, kes oskavad kasutada modernset aparatuuri nagu GPS- ja raadioside pealtkuulamise seadmeid.
Piraatidega hakati maailmatasemel tegelema alles 2005. aastal, kui eri laevandusega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide hädakisa maailma liidrite kõrvu jõudis. Selle aasta 7. oktoobril võttis ÜRO vastu resolutsiooni 1838, mis andis kuuekuulise mandaadi Somaalia vetes piraatidevastast võitlust pidada. See on väga erakordne ja muuseas ka ohtlik pretsedent – rahvusvahelist õigust kasutatakse selleks, et rikkuda mingi riigi suveräänsust.
NATO saatis esimesed laevad konvoisid kaitsma eelmisel kuul ning on praegu rakkes mitme kaaperdatud aluse seirega. 12. novembril pidas NATO-le alluv Suurbritannia laev HMS Cumberland maha esimese pisikese merelahingu, kus kaotas elu kaks piraati.
10. novembril otsustasid ka Euroopa Liidu kaitseministrid anda roheline tuli mereväe missioonile, mis sai nimeks EuNavFor Atlanta. Kümnest alusest koosnev üksus ja seda saatev õhukaitse saabub Adeni lahte detsembris. See on esimene Euroopa Liidu mereväe missioon.
Anarhiale Somaalia vetes aitavad lõppu teha mitmed teisedki riigid. Näiteks India teatas eile ühe piraatide emalaeva hävitamisest ning ka Jaapan plaanib oma sõjalaevad Adeni lahte viia.
Adeni laht värvub verest punaseks
On selge, et mõnikümmend sõjalaeva suudavad kaitsta teatud arvu konvoisid ja piraatide probleemi lahendamisest on mõttetu rääkida. Somaalia merepiir on 3000 kilomeetrit pikk, kuid piraatide tegevusala ulatub isegi kaugemale. Laevu on kaaperdatud Pakistanist Keeniani, mis teeb ohutsooni suuruseks neli miljonit ruutkilomeetrit.
Ainuke võimalus olukorda muuta on siis, kui Somaaliast saab toimiv riik. Juba 17 aastat ei ole seal keskvõimu olnud ning asju korraldavad pideval vaenujalal kohalikud hõimupealikud. Riigis valitseb seadusetus ja korralagedus nii maal kui merel.
Nii ei olegi üllatav, et umbes tosinat laeva hoitakse Eylis, mis on sadamalinn poolautonoomses Puntlandi regioonis. Hinnanguliselt ootavad seal lunaraha vastu vahetamist 12 kaaperdatud laeva koos 200 pantvangiga. Piraatlusest tulenev raha on linna majanduse õitsele puhunud ning kohalikud võimud vaatavad röövlite tegevusele läbi sõrmede.
Igasugused sammud piraatide tegevust takistada toob paraku kaasa verevalamise. Briti aluse ja piraatide väike tulevahetus on vaid eelmäng. Siiani on piraadid pantvangidega suhteliselt viisakalt käitunud – pisut näljutanud ja hirmutanud. Vaevalt on nad aga sama leebed olukorras, kus nende elu, või veel hullem – raha – on ohus.
ÜRO, aga ka NATO ja Euroopa Liidu otsus piraatide vastu karmim olla väärib tunnustust, kuid kiire lahenduse asemel julgen ennustada pikka mittekonventsionaalset meresõda. Isegi siis, kui lühikest aega suudetakse sõjalaevadega piraatide tegevust pärssida, imbuvad nad maismaa-pakust uuesti välja, kui õhk ja meri rahvusvahelistest kaitseüksustest tühi on. Stabiilsus ja kontroll merel saab teoks siis, kui Somaalia sisemaal sureb anarhia.
Loodan, et uudised Somaalia piraatide «vägitegudest» paneb meid pisutki ümber mõtestama endi kangelasi. Ei tasu ka meil uhkust tunda eestlaste 12. sajandil korda saadetud mereröövlilugude (eelkõige siis 1187. aastal Sigtuna hävitamise) üle. Tunnistagem, et meie «kangelased» külvasid tollal sama palju pisaraid, hirmu ja kaost kui Somaalia piraadid praegu.
Samuti ei olnud kummagi puhul tegemist robinhoodlusega ehk rikaste raha ümberjagamisega vaesemale elanikkonnale. Piraadid on tavalised vargad, kes mõtlevad vaid endi heaolule.
Somaalia piraadid kaaperdavad ju ka humanitaarlaevu, mis on teel leevendama kodusõdadest räsitud rahva näljahädasid. 90 protsenti maailma toiduprogrammi pakkidest saadetakse just veetee kaudu, ning piraatide tegevus on abisaadetised Somaaliale pea täielikult peatanud.
Aga mis see meid puudutab
Võib ju skeptiliselt küsida, mis see meid puudutab? Kas tõesti ainult mõne Eesti (või veel mis hullem, Vene ja halli) passiga isiku pantvangi võtmine teeb probleemi meile aktuaalseks? Tegelikult ei ole piraatide tegevus mõne Eesti perekonna pisarad ja mure, vaid puudutab otsesemalt ja kaudsemalt meid kõiki.
Esiteks seetõttu, et väikeriigina peaksime hoolima kõigist oma elanikest. Need, keda see solidaarsuse jutt ei morjenda, võiksid aga muretseda oma kullakalli raha pärast. Somaalia rannikust möödub oluline osa Euroopa–Aasia ja ka Euroopa–Aafrika kaubandusest. Piraatide tegevus sunnib investeerima kaubavedude turvamisse või valima märksa pikemat marsruuti.
Uudised supertanker Sirius Stari kaaperdamisest kergitasid maailmaturul toornafta hinda ühe protsendi võrra. See on vaid üks näide, kus röövlite tegevusest tekkinud lisakulu hüvitavad lõppkokkuvõttes ka Eesti elanikud, makstes toodete eest kõrgemat hinda.
Tulus «äri»
• Somaalia rannikust möödub aastas 16 000 Suessi kanalit läbivat kaubalaeva
• Kokku on rünnatud vähemalt 80 laeva, neist kaaperdatuid on vähemalt 30
• Briti strateegilise mõttekoja Chatham House’i andmetel on piraadid lunarahana teeninud 18–30 miljonit dollarit juhtumilt
Allikas: Time
Loodan, et uudised Somaalia piraatide „vägitegudest“ paneb meid pisutki ümber mõtestama endi kangelasi. Ei tasu ka meil uhkust tunda eestlaste 12. sajandil korda saadetud mereröövlilugude (eelkõige siis 1187. aastal Sigtuna hävitamise) üle. Tunnistagem, et meie „kangelased“ külvasid tollal sama palju pisaraid, hirmu ja kaost, kui Somaalia piraadid täna.
Samuti ei olnud kummagi puhul tegemist robinhoodlusega, ehk rikaste raha ümberjagamisega vaesemale elanikkonnale. Piraadid on tavalised vargad, kes mõtlevad vaid endi heaolule.
Somaalia piraadid kaaberdavad ju ka humanitaarlaevu, mis on teel kodusõdadest räsitud rahva näljahäda leevendamiseks. 90% Maailma Toiduprogramm toidust saadetakse just veetee kaudu, ning piraatide tegevus on abisaadetised Somaaliale pea täielikult peatanud.
Võib ju skeptiliselt küsida, et mis see meid puudutab? Kas tõesti ainult mõne Eesti (või veel mis hullem, Vene ja halli) passiga isiku pantvangi võtmine teeb probleemi meie jaoks aktuaalseks? Tegelikult ei ole piraatide tegevus mõne Eestis perekonna pisarad ja mure, vaid puudutab otsesemalt ja kaudsemalt meid kõiki.
Esiteks seetõttu, et väikeriigina peaksime hoolima kõigist oma elanikest. Need, keda see solidaarsuse jutt ei morjenda, võiksid aga muretseda oma kullakalli raha pärast.
Somaalia rannikust möödub oluline osa Euroopa – Aasia ja ka Euroopa – Aafrika kaubandusest. Piraatide tegevus sunnib investeerima kaubavedude turvamisele või valima märksa pikemat marsruuti. Selle lisakulu hüvitavad lõppkokkuvõttes ka Eesti tavaelanikud, kes toodete eest kallimat hinda peavad maksma.
Eesti ulbib maailmamajandusega ühes paadis. Olukorda kõikjal kirjeldatakse sõnadega „halb” või „väga halb”. Seetõttu mõjub ka rahvusvahelisesse meediasse jõudnud uudis Eesti valitsuse poolt kinnitatud tasakaalust eelarvest kui päiksekiir muidu masendavalt hallis päevas.
Soov negatiivset eelarvet teha — laenu võtta ja kulutamist jätkata - on kiusatus, millele vaid vähesed riigijuhid suudavad vastu panna. Eesti valitsus suutis ning see on sõnum maailmale, et oleme jätkuvalt usaldusväärsed. Usaldusväärsust suurendab ka see, et taskaalu saavutamiseks ei hakanud valitsus uusi makse kehtestama või olemasolevaid tõstma. Toimisime nagu edukas ettevõte, kes halvematel aegadel ei tõsta toote hinda, vaid vaatab üle kuluread.
16. oktoobril on eelarve esimene lugemine Riigikogus. Eelarve menetlusega paralleelselt tuleb muuta rida seadusi, mis peamiselt kuuluvad sotsiaalkomisjoni pädevusse. Tahaks loota, et Riigikogu suudavad vastu panna sarnasele kiusatustele teha populistlike ettepanekuid mõne toetuse tõstmiseks ning et kõigi erakondade ühiseks sooviks on järgida tasakaalus eelarve põhimõtet.
Ei tasu loota, et 2009. aasta eelarve menetlusega lõppeb debatt kulude kokkuhoiu ja erinevate toetuste reformimise üle. Pigem loob see võimaluse 2010. aasta eelarve koostamise eel arutada põhjalikult kas või erinevate sotsiaaltoetuste efektiivsuse ja õigluse üle.
Estonia government agrees balanced 2009 budget
Reuters, Monday September 22 2008 TALLINN, Sept 22 (Reuters) - The government of the Baltic state of Estonia said on Monday it had agreed a balanced 2009 budget after tough talks in the three-party ruling coalition.
The government, formed by the Reform Party of Prime Minister Andrus Ansip, the Social Democratic Party and the Pro Patria/Res publica party, said in a statement that spending and revenues would be balanced at 98.8 billion kroons ($9.25 billion).
“The general tax burden in the coming year will remain at 2008’s level,” the statement said.
The central bank had urged the government to stick to a balanced budget as the best way to help the economy cope with a sharp slowdown and high inflation and keep the country on track to adopt the euro in 2012.
It had also said that spending cuts would be better than tax hikes when it came to trying to balance the books.
Estonia’s southern neighbour Latvia is also in the midst of 2009 budget talks. The government there has said it plans a budget deficit of 1.85 percent of gross domestic product (GDP).
After several years of strong growth, the economies of Latvia and Estonia entered technical recession this year, with two consecutive quarters of economic decline.
Third Baltic state Lithuania showed growth of more than 5 percent in the second quarter.
Its government is aiming for a balanced budget in 2009.
Arvatavasti nii mõnigi blogilugeja on pidanud kannatama Euroopa ametiühingute streikide pärast. Tööreisilt koju kiirustavale inimesel on raske mõista näiteks streikivaid lennujaama töötajaid, kelle tõttu jäetakse ära lend Tallinnasse. Milles tema süüdi on, et 3000 eurone palk Kesk-Euroopa töölist ei rahulda?
Hea sõber Indrek rääkis mulle hiljuti seiklustest Charles de Gaulle´i (Pariisi) lennujaamas, kus pärast ööpäevast ootamist väljastas ametlikult Estonian Air´i esindava firma prantslasest letitöötaja vajaliku paberikese. Pikk ootamine oli kulunud selleks, et ametnik saaks selguse, kas sellise paberi kirjutamise eest talle palka makstakse. Lauasahtlist blanketi võtmine ja uut reisigraafikut kinnitava paberi kirjutamine võttis aega 2 minutit.
Veelgi kurioossema näite tõi eile Riigikogu avaistungil Ene Ergma: „ Maestro Eri Klas lahkus Rootsi Kuninglikust Ooperiteatrist pärast seda, kui lavatööliste ametiühing otsustas “Don Juani” esietenduse lõpetada vahetult enne lõpustseeni, kuna kell sai 11 ja lavatööliste tööaeg lõppes. Maestro arvamuse peale, et ta ei jõua etendust selleks ajaks lõpetada, soovitas lavatööliste ametiühingu esindaja lihtsalt kiiremini dirigeerida. Eri Klas küll püüdis, kuid ei suutnud. Kell 11 kustutati teatris tuled ja Don Juanile jäid põrguväravad suletuks.“
Eesti ametiühingud (veel) nii radikaalset poliitikat ei aja, kuid vastutust ei ole nad ikkagi nõus kandma. Majanduse kiire kasvu tingimustes suurendavad nende palgatõstmise nõudmised mulli, kuid mulli lõhkedes ei taha nad palkade alandamisest midagi kuulda. Eelmisel nädalal kirjutas Päevaleht, et EAKL-i juht Harri Taliga ei ole isegi palkade külmutamisega nõus.
Ametiühingud on alati rõhutanud nende tähtsat rolli ühiskonnas. Niikaua, kuni nad ainult nõuavad, aga midagi ei paku, jääb nende roll paraku marginaalseks. Kui riigil lasub kohustus töötajate ees, peaks töötajatel olema kohustus ka oma riigi ees. Ametiühingute juht Taliga võiks kordki mõelda riigile ning jagada vastutust majanduskasvu languse tingimustes. Selle asemel, et nõuda, käskida ja ähvardada, võiks ta pakkuda lahendusi, kuidas ametiühingud saaksid olla abiks, et majanduskasvu kõver taas tõusulainele pöörduks.
„Sinu mölisemisest ei ole mingit tolku,“ teatas mulle üks rahvaliitlane, kui läksin neilt juntimise põhjuste kohta küsima. Täna jätkab Keskerakonna ööistungi taktikat Rahvaliit ja seda igas mõttes. OK. Tahavad eelarve parandusettepanekute hääletamisel vaheaegu võtta, tehku seda. Aga viisakalt.
Pärast järjekordset parandusettepaneku hääletamist palusin Karel Rüütlilt, et ta fraktsiooni esimehena jälgiks, et nende fraktsioon oleks kui üks mees hääletusel kohal. Kui nad ikka tõesti oma parandusettepanekuid tõsiselt võtavad, ei tohiks pool fraktsioonist kohvikus istuda.
Teine võimalus on see, et nad lihtsalt mängivad lolli. Sellel juhul võib jah ka üks nende fraktsiooni esindaja saalis istuda ning enne igat hääletust vaheaega nõuda. Siis aga ei tasuks teha tõsist nägu ja öelda, et neil on mure Eesti pärast ja nad tõsiselt tahavad, et nende parandused eelarvesse läheksid.
Teist varianti tõestab ka tõik, et paljud parandusettepanekud on maha viksitud Keskerakonna omadest ning mõned on ikka uskumatult jaburad. Toome näiteks kas või parandusettepaneku number 125, millega soovitakse suurendada toetust sihtasutusele Vanalinna Teatrimaja. Ühe tuhande krooni võrra!
Rääkisin sihtasutuse endise esimehega, kelle sõnul on tegemist absurdiga. Sihtasutuse põhitegevus on ühe vana laenu tagasimaksmine, milleks saadakse täpselt samas summas eraldist riigieelarvest.
Kohe naljakas oli sellele punast vajutada. Minu ees istuv Jürgen Ligi tegi protseduurilise märkuse, et riiklikult nii tähtsa eraldise arutamiseks peaks Rahvaliidule andma rohkem kui 10 minutit vaheaega. Istungi juhataja Ojuland viitas kodukorrale, mis ei võimalda Rahvaliidule lisaaega anda.
Muudatusettepanek sai 9 poolt ja 38 vastuhäält. Selle riiklikult tähtsa küsimuse hääletamisel olid kohal kõik 6 rahvaliitlast. Tublid!
![[Post to Twitter]](http://www.meikar.ee/blog/wp-content/plugins/tweet-this/icons/tt-twitter.png){kind=icon}