Kanter ei peaks häbenema
Pekingi olümpiamängude avatseremoonial kannab USA lippu Sudaani sõjakoledused üleelanud keskmaa jooksja Lopez Lamong. Lamong on aktiivne Team Dafuri liige, mis püüab maailma tähelepanu juhtida Sudaani valitsuse võikale poliitikale selles piirkonnas. Hiina Rahvavabariik on Sudaani kõrilõikajate olulisim partner.
Kui Eestis on puna-hiina kuritegudest peamiselt räägitud Tiibeti kontekstis, siis suure lombi taga on märksa enam meedias olnud Sudaan ja Birma. Ka Spielberg põhjendas enda otsus lahkuda olümpia kunstilise juhi kohalt eelkõige just Hiina toetusega Sudaani valitsusele. Ameerikas nimetatakse Darfurs toimunud 300 000 inimese tapmist ja 2,5 miljoni inimese kodudest lahkuma sundimist ametlikult genotsiidiks.
Tänasel pressikonverentsil pidas Lopez olümpiatõrviku kandmist suureks auks, mis võimaldab tal lisaks Ameerika esindamisele ka Darfuri veresaunale tähelepanu juhtida. US olümpiakomitee ei peitnud pead liiva alla, vaid otsusega riigi lipp Hiina Rahvavabariigi ühte häbiplekki sümboliseeriva sportlasele anda näitasid selgroogu, mida meie olümpiakomiteel ei ole.
Tänase postimehe esikaanel kirjutab Gert Kanter allkirja oma fotole, kus kirjas Helsingis 2005. aastal saadud kolmas koht ja 68,57 meetrit. On väga kahetsusväärne, et mingi Tiibeti rakuke otsustas sportlastelt välja petta allkirja avalikule kirjale Hiina Rahvavabariigi juhtidele. Sellise tegevusega kahjustas ta kõigi teiste rahvusvaheliste ja kohalike Tiibeti toetusorganisatsioonide mainet.
Samas ei peaks Gert Kanter oma arvamust Hiina Rahvavabariigi kohta häbenema. Märtsis võrdles Gert Hiinat Nõukogude Liiduga ja ütles, et Hiinas ei ole demokraatiast raasugi. Kanter tunnistas Eesti olümpialootuste hulgas korraldatud Postimehe küsitlusele vastates, et ega Hiinas valitsev poliitiline olukord just meeldiv ole. «Kui sa vähegi teistmoodi mõtled, siis su väljavaated midagi teha või saavutada on ikkagi väga-väga piiratud,» sõnas ta. «Olen igati sellise asja vastu.»
Mina olen uhke, et mõni Eesti sportlane on avalikult oma arvamust välja öelnud. Ega sportlane robot ei ole, kes nupule vajutades ketast viskab või kiiresti vudima hakkab. Sportlane on eelkõige ikkagi inimene, kes mitte ainult trenni ei tee, vaid loeb ka raamatuid ja ajalehti ning omab arvamust Eestis ja laiemas maailmas toimuva kohta.
Kanter ei pea häbenema oma seisukohta, Eesti Olümpiakomitee oma poliitikat aga küll. Kahju, et komitee põeb pisikese venna kompleksi ning ei suuda olla võrdne võrdsete seas. Avatseremoonial osaledes plaksutaksin ma Lopez Lamongile ja Ameerika Ühendriikide olümpiameeskonnale.
Maailma suurim Tiibeti toetuskampaania toimub ka Eestis
Neljapäeval, 7. augustil, kell 14:00 – 15:00 Tartus Raekoja platsil ja Tallinnas Tammsaare pargi Viru Keskuse poolsel küljel jagavad Tiibeti toetajad üleskutseid ja küünlaid. Ürituse eesmärk on kutsuda Eesti elanikke liituma maailma suurima küünlakampaaniaga ning süütama küünalt Tiibeti toetuseks neljapäeva õhtul kell 21:00.
Päev enne rahu ja ühtsust sümboliseerivate Pekingi olümpiamängude algust soovivad miljonid inimesed üle maailma juhtida tähelepanu inimõiguste rikkumistele Tiibetis ja näidata, et neil ei ole sellest ükskõik. Tiibetlaste olukord ei ole pärast märtsis toimunud meeleavalduste verist mahasurumist paranenud. Jätkuvalt on suurem osa Tiibeti territooriumist välisajakirjanikele suletud, vanglates piinavad Hiina Rahvavabariigi sõdurid arreteerituid ning teisitimõtlejaid kiusatakse taga.
Küünal Tiibeti toetuseks on rohujuure tasandi kampaania, mis ühendab tuhandeid vabatahtlike. Selle eesmärk on aidata kaasa Tiibeti vabanemisele, toetada universaalseid õigusi ning kutsuda inimesi kõikjal maailmas kaasa mõtlema. 7. augusti kampaanias soovitakse, et vähemalt 100 miljonit inimest üle maailma süütaks kell 21:00 kohaliku aja järgi küünla Tiibeti toetuseks. Kampaaniale on oma õnnistuse andnud ka dalai-laama.
Kui soovid ka aidata Tiibetit, siis:
1. Süüta homme õhtul küünal
2. Saada üleskutse sõpradele ja/või kirjuta sellest oma blogis
3. Tule üritustele Tartus või Tallinnas.
Sõpradele võiksid edastada umbes sellise kirja:
Head sõbrad,
Neljapäeva õhtul kell 21:00 süütan ma oma kodus küünla, et nii toetada Tiibetit ning osaleda maailma suurimas sellelaadses kampaanias. Palun tee seda ka Sina.
Päev enne rahu ja ühtsust sümboliseerivate olümpiamängude algust soovivad miljonid inimesed üle maailma juhtida tähelepanu inimõiguste rikkumistele Tiibetis ja näidata, et neil ei ole sellest ükskõik. Tiibetlaste olukord ei ole pärast märtsis toimunud meeleavalduste verist mahasurumist paranenud. Jätkuvalt on suurem osa Tiibeti territooriumist välisajakirjanikele suletud, vanglates piinavad Hiina Rahvavabariigi sõdurid arreteerituid ning teisitimõtlejaid kiusatakse taga.
Küünal Tiibeti toetuseks on rohujuure tasandi kampaania, mis ühendab tuhandeid vabatahtlike. Selle eesmärk on aidata kaasa Tiibeti vabanemisele, toetada universaalseid õigusi ning kutsuda inimesi kõikjal maailmas kaasa mõtlema. 7. augusti kampaanias soovitakse, et vähemalt 100 miljonit inimest üle maailma süütaks kell 21:00 kohaliku aja järgi küünla Tiibeti toetuseks. Kampaaniale on oma õnnistuse andnud ka dalai-laama.
Neljapäeval, 7. augustil, kell 14:00 – 15:00 Tartus Raekoja platsil ja Tallinnas Tammsaare pargi Viru Keskuse poolsel küljel jagavad Tiibeti toetajad üleskutseid ja küünlaid. Kui aega leiad, tule kohale. Aadressil http://www.meikar.ee/publications/Candle4Tibet_voldik_2.pdf on voldik, mida võiksid ise jagada ja/või sõpradele edastada.
Lisainfo kampaania kohta: www.candle4tibet.org
Tervitades,
100 miljonit Tiibeti toetuseks
Süüta õhtu enne Pekingi Olümpiamängude avamist kodus, tööl, suvilas, aias või tänaval küünal ja liitu nii maailma suurima solidaarsusmeeleavaldusega Tiibeti toetuseks. Enne seda võiksid ennast registreerida ka aadressil http://www.candle4tibet.org/ ja seeläbi kinnitada tõsiasja, et meie seas on palju tiibetlaste sõpru.
Veel vaid 27 päevaga soovitakse veenda 100 miljonit inimest üle maailma süütama 7. augustil kell 21:00 küünalt puna-hiina pikaajalise rõhumise all kannatava rahva toetuseks. Kodulehel on tänaseks registreerunud pisut üle poole miljoni inimese, mis on tõestuseks, et üle-maailmse aktsiooni kordaminekuks on vaja veel palju teha.
Kurb, et spordipeo lähenemisega ununeb üha rohkematel verepidu Tiibetis ning sellel ajal antud suured lubadused ja avalikult öeldud tugevad seisukohad. Bush ja Sarkozy on teatanud, et osalevad olümpiamängude avatseremoonial, mille kohta andsin mina arvamuse eelmises blogi-postituses ja Mikko eilses SL Õhtulehs.
Kui leidub vabatahtlikke, kes oleksid nõus 7. augusti päeval oma kodulinnas elanikele küünlaid ja üleskutseid jagama, palun andke mulle teada. Oleks tore korraldada mitmes Eesti paigas ühiselt kampaania, kus kutsuksime kaasmaalasi aktsiooniga ühinema. See on väike, aga oluline toetus, mida iga vabadust ja inimõigusi austav kodanik saaks teha. Kui vaid viitsimist on…
All About CANDLE FOR TIBET
August 7th 2008 is the day before the opening ceremony of The Olympic Games in Beijing. On this day we aim to create the world's greatest LIGHT PROTEST, when at least 100 million people from all over the world will light a candle and say YES to freedom in Tibet!
All you are asked to do is to light a simple candle
on August 7th at 9 pm in your own time zone.
Light the Candle at your home, workplace or in a public place. Put the candle in your Window, or on your desk, or anywhere else where other people will see it and hopefully do the same.
Our light protest will be seen by billions on TV screens all over the world on the day the Beijing Olympics open. We are not against the Olymipcs or anything else for that matter, we stand for Freedom. Period.
On the following day we will issue letters to every head of state in the world to tell him exactly how many people from his country wish Tibet to be free. We will also demand that each one of them will act for the freedom of Tibet.
We will also issue letters to the general secretary of UN, the government in Beijing and to other global organizations with data on global participation.
Näitame Bushile eeskuju
Et mitte „hiinlasi solvata“ on Bush otsustanud osaleda Pekingi Olümpiamängude avatseremoonial. Kevadine veresaun tiibetlaste vastu on tal ununenud ning puna-hiinale pai tegemine oluliseks muutunud. Loodan, et meie poliitikutel on pikem mälu ja suurem solidaarsus väikerahvaste vastu.
USA toetus ida-bloki riikide vabadusepüüetele andis suurriigile vabaduse ja demokraatia eest võitleva riigi oreooli. Selle positiivne maine tuhmumisele on kaasa aidanud nii tegevus Iraagis kui ka Guantanamo vangilaagri skandaal, aga minu arvates eelkõige see, et ammu enam ei kasuta ainuke maailma superriik piisavalt oma võimu ja mõju vabama ja õiglasema maailma nimel.
Jah, USA sanktsioonid Birma militaarrežiimi ja Kuuba diktaatorite vastu on tõhusamad ja tugevamad kui Euroopa omad. Kuid jutt demokraatlikust ja vabast maailmast kõlab Bushi suust tühjalt, kui küsimuse alla tuleb Hiina või Venemaa. Väikestele ja isoleeritud julmur-režiimidele on lihtne näpuga näidata, kuid sarnast julgust ja otsusekindlust, kui omal ajal NL-i vastu seismisel oli, kohtab paraku üha harvem.
Mõne kuu eest tallinna Ülikoolis esinenud Immanuel Wallersteini väitis, et NL kokkukukkumine oli hea Eestile, aga katastroof USA-le. Seda seetõttu, et:
- NL olemasolu oli peamiseks garantiiks, et USA liitlased soovivad ronida USA kaitsva kilbi taha.
- USA- le oli kasulik, et NL-iga hirmutamine võimaldas peale suruda poliitikat kõikidele teistele. Ehk oli võimalik mingi kolmandat riiki hirmutada, et kui see ei peaks mitte järgima kokkulepitud „tasakaalupoliitikat“, käivitab NL tuumasõja.
Wallerstein ennustas USA-le suurt kaost, sest:
- USA võim on tugevasti vähenenud. Iraagi (ja ehk ka Afganistani) sõda ollakse kaotamas, Pakistani „sõber” on lahkumas pukilt, Lähis-Idast lahendust ei ole loota.
- Dollar varsti 2USD=1EUR. See on katastroof ja USA majandusvõim on kukkumas.
- Maailm teab, et USA on võimas sõjamasin, millega nad ei suuda aga midagi teha. Maksimum on riigi pommitamine, aga ei mingeid lahendusi.
Wallersteini arvamus oli huvitav, kuid ma ei tahaks temaga suures osas nõustuda. Eriti selles osas, mis puudutab nõrka dollarit ja sellest tingitud majanduskatastroofi. Küll olen ma aga mures, et varem vabaduse ja demokraatia lipulaevaks olnud suurriik on suunda muutnud.
Ma ei tea, kumb kandidaat saab järgmiseks Ameerika Ühendriikide presidendiks, aga ma loodan, et sarnases situatsioonis valiks ta (vähemalt poliitilise) toetuse aastakümneid kannatanud tiibetlastele ning tõestaks, et üllad eesmärgid ja põhimõtted pole suure lombi taga kuhugi kadunud.
Meie, Ameerika Ühendriikide tugevad partnerid, peaksime antud küsimuses näitama eeskuju. Ma ei tea ühtegi Eesti poliitikut (Riigikogu liiget või ministrit), kes puna-hiina tegevusele Tiibetis olümpiamängude avatseremoonial osalemisega tunnustust avaldaks. Mängude ajal meie sportlastele kaasa elada on mitmetel plaanis ja selles ei näe ma midagi taunimisväärset.
Poliitika ja sport tuleks lahus hoida. Pekingi Olümpiamängude avatseremoonia on aga pärast verist märtsi kõike muud kui sport ning seal osalemisega tallaksime jalge alla need väärtused, mis meile 90 ja 17 aastat tagasi vabaduse tõid. Olgem siis eeskujuks Bushile ning ärgem Hiina Rahvavabariigi verisele poliitikale 8. augustil kummardust tehkem.
