Euroopa on nagu tänitav vanamutt, kes sooja kodu aknast ükskõikselt kaeb, kuidas Georgia rajutuultes edasi püüab rühkida. Uksekese paotab ta vaid selleks, et mõne konarliku sammu pärast etteheitvalt näppu vibutada.

Iga riik, kes sõidab järgmisel aastal Pekingisse, kiidab sõbraliku käepatsutusega heaks topeltstandardid ja ebaõigluse. Sest Hiina Rahvavabariigis käiv inimõiguste räme rikkumine ja meediavabaduse piiramine ei kujuta endast midagi muud kui olümpiamängude õilsatele põhi-mõtetele näkku sülitamist. Vaid kahel korral ajaloos on mänge peetud diktatuuririigis. Demokraatia lippu kõrgel hoidev Eesti ei peaks oma kohalolekuga kolmandale “kohtu seadusele” õnnistust andma.

Et Tartu on kitsaks jäänud, seda tunneb igaüks, kes hommikul tööle sõites ummikus istub või Tallinna minevale bussile piletit ei saa. Kunagi vaikne ülikoolilinn seisab täna silmitsi samade probleemidega kui suurlinnad ning ka võimalikud lahendused on sarnased. Tartu põhiküsimuseks on kujunenud transport.

Silver MeikarRiigikogu liige Silver Meikar soovitab parlamendihoone ette Toompeal luua kõnenurga, kus igaühel oleks vaba voli igal ajal oma arvamust avaldada.