meikar.ee
RiigikoguTartuReformierakond

Artiklid


25.11.2004
Vabaduselõhnaline telklaager elab verevalamise hirmus

Silver Meikar; artikkel SLOleht

Teisipäeva õhtu Kiievi Iseseisvusväljaku telklaagris muutus pingeliseks, kui OMONi ja meeleavaldajate vahel puhkes presidendi administratsiooni juures rüselus ja tuli teade, et BTRid on jõudnud 20 kilomeetri kaugusele kesklinnast. Õnneks jäi rüselus lokaalseks ja sõjamasinad Kiievi südalinna poole edasi ei liikunud.

Eneselegi ootamatu julgus

Kiievis sajab lund, üleeile öösel tuiskas ja temperatuur lähenes miinus kümnele. Sellest hoolimata kogunes kolmapäeval Iseseisvusväljakule mitusada tuhat meeleavaldajat.

Telklaagri asukad on platsil vastu pidanud pühapäevastest ebademokraatlikest valimistest alates ja nende arv suureneb.

«Ma poleks kunagi uskunud, et meie (ukrainlased) julgeme niimoodi tänavatele tulla,» ütles teisipäeva südaööl mulle üliõpilane Igor. «Siin on vabaduse lõhna tunda.» Õhkkond Kiievis sarnaneb paljuski meie laulva revolutsiooniga. Balti keti asemel on siin aga telklinnak...

Kokku on meeleavalduse korraldajad laiali jaganud üle 1500 telgi, nendest 400-500 on üles pandud keskväljakul ja ülejäänud ümbruskonna parkides (või leidnud tee mõne suli kodusesse riidekappi). Just sellise kontingendi eemale hoidmiseks on telklaager piiratud köitega ning väravast lastakse sisse ainult laagrielanikke, korraldajaid ja ajakirjanikke.

Kardetakse provokatsioone

Korraldajate sõnul pole võimalikud vargad siiski nende suurim mure.

Palju rohkem kardetakse provokatsioone, mis võiksid algatada verevalamise ning julgeolekuasutuste tegevuse.

Näiteks teisipäeva õhtupoolikul filmis kaheliikmeline võtte-grupp järjest ettejuhtuvaid laagriasukaid. Kui noorteliikumise PORA pressiesindaja läks nende käest pressiluba küsima, panid nad jooksu ja kadusid rahva sekka. Samasuguseid juhuseid oli öö jooksul mitu.

Laager oli teisipäeva õhtuks kasvanud neli korda suuremaks kui esialgu plaanitud. Kell 0.30 kolmapäeval saabusid järjekordsed 200 inimest Lvivist. (Väiksemate rühmadena on neid kogu aeg tulnud kõikidest Lääne-Ukraina piirkondadest.) Kuna telkidega oli selleks ajaks juba kitsas käes, plaaniti neile isegi lisalaagri loomist metroosse.

Laagri uued «linnaosad» organiseerisid ennast ise - jagasid valvekordi, tekitasid söögi- ja joogikoha ning sulgesid oma territooriumi.

Kui pärast pikka ööd kell 6.15 kolmapäeva hommikul telki magama jõudsin, korraldas keegi aktiivne kunstitudeng kell 7.30 naabertelkide rahvaga suure lumekoristuse. See tähendas, et kõikvõimalike kättejuhtuvate asjadega (s.h. potikaaned, kastipõhjad jne.) hakati lund asfaldi küljest lahti kraapima - kasulik töö küll, ent välistas paraku kõigi teiste unevõimaluse.

Kaks presidenti, kaks laagrit

Päeval tõid kiievlased laagrisse sooje riideid, tekke, kuuma sööki/jooki. Kelle nelja ajal

öösel said teetermosed tühjaks ja see tagas ärkvel olnud laagrielanikele hommikuks korraliku nohu. Hommikul kuuma kohvi ja teega saabunud vanaprouad päästsid meid hullemast. Arstiabi vajas vaid üks vanem mees, kes väsimusest ja külmast varahommikul kokku kukkus ja näo ära lõhkus.

Öösel olid kolme kilomeetri kaugusel alustanud telklaagri püstitamist ka Ida-Ukrainast saabunud Janukovitši pooldajad. Donetski piirkonnast olla lähipäevil oodata kuni 50 000 inimest, et avaldada toetust valimised «võitnud» kandidaadile.

Kiievlased rääkisid sarkastiliselt, et kaks diktaatorit - Putin ja Lukašenka - õnnitlesid oma head sõpra Janukovitšit võidu puhul juba enne, kui valimiskomisjon oli tulemused üldse teatavaks teinud.

Juštšenko toetajate meeleavaldused toimuvad kõikjal Lääne-Ukrainas. Paljud piirkonnad on teatanud, et nende ainukene president on just tema ning kellelegi teisele nad alluda ei kavatse.

Harkivis oli eile tänavatel 70 000 inimest. Ivano-Frankivskis organiseeritakse kümnele tuhandele inimesele Kiievisse sõiduks busse.

Kumma poole valivad konflikti tekkimisel erisugused sõjaväeosad, pole veel teada.

Kolmapäeva õhtul koondusid paljude kirikute esindajad ühispalvusesse, et olukord riigis lõpeks rahulikult.

Inimesi tuleb Kiievisse kogu riigist...


tagasi arhiivi
tagasi esilehele