 |
   |
|
Artiklid
27.06.2007
Meie ühine suvi
artikkel maakonnalehtedes
PARAFRASEERIDES Voltaire’i: kui aprillisündmusi ei oleks olnud, tuleks need välja mõelda. Majandusedust ja NATO kaitsekilbist uinutatud Eesti riik sai kõvasti raputada ning see äratus oli talle väga vajalik. Väikeriigina peame alati mõtlema sellele, et meie iseseisvus ei ole enesestmõistetav ja selle hoidmiseks tuleb iga päev vaeva näha.
Pronkssõduri teisaldamise suhtes üldiselt väga kriitiline sotsiaalteadlane Raivo Vetik tõdes hiljutisel aprillisündmusi kajastava uuringu esitlusel, et juhtunu tekitas uue võimaluse integratsiooniga sisuliselt edasi minna. Integratsioon, aga ka kõigi Eestis elavate inimeste heaolu on saanud olulisemaks teemaks kui rõõmustav majanduskasv.
MÄRATSEMINE Tallinna tänaval tekitas esialgu hirmulood ületamatust lõhest eesti ja vene kogukonna vahel. Nüüdseks on hirmust saanud arutelu. Mismoodi on meil võimalik sellel väikesel maalapil üheskoos sõbralikult elada, hoolimata meie erisugusest ajalookäsitusest ja erinevatest iidolitest?
Aprillisündmustega seoses näitas Venemaa maailmale oma tõelist palet. Ei ole normaalne, et ühel viiendikul maismaa pinnast laiutav riik peab oma suurimaks vaenlaseks väikeriiki Eestit. Ei ole normaalne, et Moskva miilits vaatab rahumeeli pealt, kuidas noorputinlased Eesti saatkonna ees mürglit korraldavad. Ei ole normaalne, et duumasaadikud käivad Tallinnas valitsust vahetamas.
VENEMAA SELLINE käitumine tagas meile demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide üksmeelse toetuse. Kuid ega Venemaa sellest suurt hooli. Seda näitab ka tõik, et riigiprokuratuuri abipalve küberrünnakute korraldajate tabamiseks saadeti ülbelt tagasi.
Suure tõenäosusega jäävad küberterroristid karistuseta ja Venemaa saab silma paista riigina, kes toetab nende tegevust.
KARDETI, ET Tallinna tänaval märatsemine liidab ja aktiveerib äärmuslasi. See hirm ei ole seni tuge leidnud. Isegi pronkssõduri endisele asukohale Tõnismäele pidid Naši liikmed Venemaalt kohale sõitma.
Sellest saab teha järelduse, et ükski nende kohalik sõber ei olnud nõus raha eestki sõdurimundris lillede keskele seisma minema. See on ilmekas näide kohapealsete aktivistide vähesusest.
Konstitutsioonierakond, kes pronkssõduri oma valimisvankri ette rakendas, sai valimistel alla ühe protsendi häältest. Ma ei usu, et need sündmused tema populaarsust suurendavad, seda enam et venekeelsel elanikkonnal on oma tugev partei juba ammu. Ligi 80 protsenti neist valib Keskerakonna, kes nende vaateid ja soove kenasti mitmes omavalitsuses esindab.
TALLINNA KAUPLUSTE akendesse visatud kivid lõid kildudeks ka paljude Eesti elanike turvatunde. Mitu päeva ei julgetud õhtuti tänavale minna, volbriöö oli harukordselt vaikne. Tegelikult muutusid pealinna tänavad just turvalisemaks, kui tuhatkond eesti ja vene pätti trellide taha pandi.
On raske hinnata, kui paljud otsustasid eelkõige aprillisündmuste tõttu minna noorte tantsu- ja laulupeole. See ei olegi oluline. 100 000 inimest üheskoos lauluväljakul oli võimas vaatepilt ja see andis tagasi kõige olulisema — turvatunde. Teame, et 20 aastat tagasi valitud tee iseseisva riigi suunas oli õige, ja ka seda, et nii mõtleb enamik kaasmaalasi.
APRILLISÜNDMUSED andsid meile kolm õppetundi.
Esiteks: me ei tohi (majandus)edust pimestudes loorberitele puhkama jääda. Teiseks: peame rohkem investeerima siseturvalisuse, sealhulgas küberkaitse heaks. Ja kolmandaks: turvalise elukeskkonna tagab vaid tolerantsus kaaskodanike suhtes.
Olgem siis sallivad! Ilusat suve jätku meile kõigile!
MÄRATSEMINE Tallinna tänaval tekitas esialgu hirmulood ületamatust lõhest eesti ja vene kogukonna vahel. Nüüdseks on hirmust saanud arutelu. Mismoodi on meil võimalik sellel väikesel maalapil üheskoos sõbralikult elada, hoolimata meie erisugusest ajalookäsitusest ja erinevatest iidolitest?
Aprillisündmustega seoses näitas Venemaa maailmale oma tõelist palet. Ei ole normaalne, et ühel viiendikul maismaa pinnast laiutav riik peab oma suurimaks vaenlaseks väikeriiki Eestit. Ei ole normaalne, et Moskva miilits vaatab rahumeeli pealt, kuidas noorputinlased Eesti saatkonna ees mürglit korraldavad. Ei ole normaalne, et duumasaadikud käivad Tallinnas valitsust vahetamas.
VENEMAA SELLINE käitumine tagas meile demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide üksmeelse toetuse. Kuid ega Venemaa sellest suurt hooli. Seda näitab ka tõik, et riigiprokuratuuri abipalve küberrünnakute korraldajate tabamiseks saadeti ülbelt tagasi.
Suure tõenäosusega jäävad küberterroristid karistuseta ja Venemaa saab silma paista riigina, kes toetab nende tegevust.
KARDETI, ET Tallinna tänaval märatsemine liidab ja aktiveerib äärmuslasi. See hirm ei ole seni tuge leidnud. Isegi pronkssõduri endisele asukohale Tõnismäele pidid Naši liikmed Venemaalt kohale sõitma.
Sellest saab teha järelduse, et ükski nende kohalik sõber ei olnud nõus raha eestki sõdurimundris lillede keskele seisma minema. See on ilmekas näide kohapealsete aktivistide vähesusest.
Konstitutsioonierakond, kes pronkssõduri oma valimisvankri ette rakendas, sai valimistel alla ühe protsendi häältest. Ma ei usu, et need sündmused tema populaarsust suurendavad, seda enam et venekeelsel elanikkonnal on oma tugev partei juba ammu. Ligi 80 protsenti neist valib Keskerakonna, kes nende vaateid ja soove kenasti mitmes omavalitsuses esindab.
TALLINNA KAUPLUSTE akendesse visatud kivid lõid kildudeks ka paljude Eesti elanike turvatunde. Mitu päeva ei julgetud õhtuti tänavale minna, volbriöö oli harukordselt vaikne. Tegelikult muutusid pealinna tänavad just turvalisemaks, kui tuhatkond eesti ja vene pätti trellide taha pandi.
On raske hinnata, kui paljud otsustasid eelkõige aprillisündmuste tõttu minna noorte tantsu- ja laulupeole. See ei olegi oluline. 100 000 inimest üheskoos lauluväljakul oli võimas vaatepilt ja see andis tagasi kõige olulisema — turvatunde. Teame, et 20 aastat tagasi valitud tee iseseisva riigi suunas oli õige, ja ka seda, et nii mõtleb enamik kaasmaalasi.
APRILLISÜNDMUSED andsid meile kolm õppetundi.
Esiteks: me ei tohi (majandus)edust pimestudes loorberitele puhkama jääda. Teiseks: peame rohkem investeerima siseturvalisuse, sealhulgas küberkaitse heaks. Ja kolmandaks: turvalise elukeskkonna tagab vaid tolerantsus kaaskodanike suhtes.
Olgem siis sallivad! Ilusat suve jätku meile kõigile!
tagasi arhiivi
tagasi esilehele