05.09.2003

Õppetoetused on PÕHITOETUS (sealhulgas MAJANDUSLIK TOETUS), DOKTORANDITOETUS ja TÄIENDAV TOETUS

PÕHITOETUS
Põhitoetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel, omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riigieelarvelisi õppekohti ning õpib täiskoormusega või statsionaarses õppes. Põhitoetuse suuruseks on 2003. aastal kehtestatud 800 krooni kuus.

TÄIENDAV TOETUS
Täiendavat toetust on õigus taotleda üliõpilasel, kes lisaks eelpool nimetatud tingimustele elab Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus (st Tartus õppiv üliõpilane, kelle elukoht ei ole Tartu linnas, Tartu vallas, Tähtvere vallas, Luunja vallas ega Ülenurme vallas). 2003. aastal on täiendava toetuse suuruseks 400 krooni kuus.

DOKTORANDITOETUS
Doktoranditoetust on õigus taotleda doktorandil, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel ning ei tööta mujal kui ainult õppe- või teadustööl. 2003. aastal on doktoranditoetuse suuruseks 3000 krooni kuus.

MAJANDUSLIK TOETUS
Majanduslikku toetust on õigus saada täiskoormusega või statsionaarses õppevormis õppival üliõpilasel, kellel majanduslikud asjaolud takistavad õpingute jätkamist. Majandusliku toetuse määramisel eelistatakse keskmise, raske või sügava puudega isikuid; orbe; paljulapselisest perest pärit olevaid isikuid; alaealiste laste vanemaid; isikuid, kelle vanemad on pensionärid; isikuid, kes õpivad õppekava alusel, millel ei ole riigieelarvelisi õppekohti; isikuid, kes tasuvad oma õpingute eest ise. Majanduslikku toetust ei maksta üliõpilastele, kes saavad vastaval semestril põhitoetust.

Õppetoetusi saavad taotleda nii riigieelarvelised kui riigieelarvevälised üliõpilased. NB! Esimese aasta üliõpilased esimesel semestril põhi-, täiendavat ja doktoranditoetust taotleda ei saa. Õppetoetust ei ole õigust saada ka üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel või kelle õppeaeg on ületanud õppekava nominaalkestuse. Õppetoetusi ei saa taotleda internatuuris ja residentuuris õppivad üliõpilased, neile jätkatakse riiklike õppestipendiumide maksmist.

ÕPPETOETUSTE TAOTLEMINE

Taotlus põhitoetuse, täiendava toetuse ja doktoranditoetuse saamiseks esitatakse kogu nominaalõppeajaks vaid üks kord. Vormikohane taotlus tuleb esitada dekanaati hiljemalt 15. septembriks 2003. Üliõpilased, kes selleks ajaks ei ole taotlust dekanaati viinud, võivad oma taotlused esitada 15. veebruariks 2004.

Majandusliku toetuse taotlemiseks tuleb esitada vormikohane taotlus dekanaati igal semestril eraldi - sügissemestril hiljemalt 15. septembriks 2003 ning kevadsemestril 15. veebruariks 2004. Majandusliku toetuse puhul tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama.

Taotlusblankette saab nii dekanaatidest, õppeosakonnast (peahoone ruum 120) kui õppeosakonna kodulehelt

ÕPPETOETUSTE MÄÄRAMINE

Õppetoetus määratakse kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni). Teise kuni neljanda aasta doktorandile määratakse doktoranditoetus õppeaastaks, esimese aasta doktorandile kevadsemestriks. Majanduslik toetus määratakse kaks korda õppeaastas: sügis- ja kevadsemestriks.

Paremusjärjestused õppetoetuste saamiseks koostatakse iga õppekava kohta eraldi. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus, välja arvatud arsti-, magistri- ja doktoriõppes. Arstiõppes koostatakse kaks eraldi paremusjärjestust 1.-3. ja 4.-6. kursuse üliõpilaste kohta, magistriõppes eraldi pingerida 1. ja 2. aasta magistrantide kohta ning doktoriõppes tehakse eraldi pingerida 1. aasta ning 2.-4. aasta doktorantide kohta.

Pingerea koostamisel vaadatakse kõigepealt õppemahu täitmise protsenti. Esimese õppeaasta arvestuslik õppemaht on 40 ainepunkti, teisel aastal 80 ainepunkti ja kolmandal aastal 120 ainepunkti. Õppemahu 100-protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased loetakse toetuse määramise paremusjärjestuses võrdseteks.

Kui õppemahu alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel üliõpilasel võrdsed tulemused, eelistatakse esimeses järjekorras neid, kellel eelmisel semestril oli kõrgem keskmine hinne, teises järjekorras õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel konkurssidel edukalt osalenud taotlejat ning kolmandas järjekorras taotlejat, kelle sissetulekud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.

Täiendav toetus määratakse samadel põhimõtetel koostatud paremusjärjestuste alusel.

Doktoranditoetus määratakse toetuse taotlemisele eelnenud õppeaasta, esimese aasta doktorantide puhul eelmise viie õppekuu õppe- ja teadustöö tulemuste alusel.

Komisjon otsustab õppetoetuste määramise sügissemestriks hiljemalt 10. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 10. märtsiks. Õppetoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest (välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris, detsembrikuu toetus, mis makstakse jaanuaris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis).