 |
   |
|
Artiklid
12.09.2003
Mul on häbi!
Silver Meikar; artikkel Postimehes
«Martin Helme, uurimiskeskus Vaba Euroopa. Mul on küsimus SELLELE ILVESELE», alustab eurovastane Helme oma küsimust Toomas Hendrik Ilvesele pühapäeval Viljandis toimunud eurodebatil. Ei «härra Ilves», «lugupeetud esineja» vaid «see Ilves».
Härra Ilves mõtleb hetke ja ütleb vastuse algatuseks: «Mul on hea meel vastata härra Helme küsimusele,» ning tuletab küsijale meelde elementaarset viisakust. Minul, pealtvaatajal, on häbi. Teistel saalisviibijatel on vist ka. Helmel ei ole, ta muigab üleolevalt.
Paljude arvamuste olemasolu ning õigus neid väljendada on demokraatia vältimatu osa. Tänane eurodebatt saab toimuda vaid seetõttu, et on erinevad seisukohad ja inimesed, kes julgevad neid esitada. Selle üle võib vaid hea meel olla.
Kuid ei saa kuidagi heaks kiita üleolevat, ülbet ja provotseerivat käitumist.
Nii nagu vanainimesele pakutakse bussis istet ja daami ees tehakse uks lahti, tõustakse püsti, kui president siseneb ruumi, ning endast vanemat isikut (ka endist välisministrit) teietatakse niikaua, kuni pole kokku lepitud vastupidises. Isegi siis, kui ollakse mõnes poliitilises küsimuses teisel arvamusel. Elementaarne viisakus.
Olen ise tundnud põhjendamatut üleolekut, kui mind 21-aastaselt volikogu liikmeks valiti. Kardan, et ikka veel tunnevad mõned okast südames minu selles vanuses tehtud avalduste pärast. Mul on häbi.
Kuid kas 27-aastane kõrgharidusega avaliku elu tegelane Helme saab aru? Või püüab ta oma kiire (aga võib-olla ka lühikese) tähelennu jooksul tunnetada ennast ülem-ülem-ülemana? Või on tema lastetuba jäänud pisut hämaraks?
«Kõik vastake küsimusele,» nõuab Helme kolmapäevases ETV saates «Eesti otsus» ja vibutab intensiivselt näppu peaministrite poole. Asjaliku debati asemel kujuneb saade emotsionaalseks farsiks.
Paljude arvamuste olemasolu ning õigus neid väljendada on demokraatia vältimatu osa. Tänane eurodebatt saab toimuda vaid seetõttu, et on erinevad seisukohad ja inimesed, kes julgevad neid esitada. Selle üle võib vaid hea meel olla.
Kuid ei saa kuidagi heaks kiita üleolevat, ülbet ja provotseerivat käitumist.
Nii nagu vanainimesele pakutakse bussis istet ja daami ees tehakse uks lahti, tõustakse püsti, kui president siseneb ruumi, ning endast vanemat isikut (ka endist välisministrit) teietatakse niikaua, kuni pole kokku lepitud vastupidises. Isegi siis, kui ollakse mõnes poliitilises küsimuses teisel arvamusel. Elementaarne viisakus.
Olen ise tundnud põhjendamatut üleolekut, kui mind 21-aastaselt volikogu liikmeks valiti. Kardan, et ikka veel tunnevad mõned okast südames minu selles vanuses tehtud avalduste pärast. Mul on häbi.
Kuid kas 27-aastane kõrgharidusega avaliku elu tegelane Helme saab aru? Või püüab ta oma kiire (aga võib-olla ka lühikese) tähelennu jooksul tunnetada ennast ülem-ülem-ülemana? Või on tema lastetuba jäänud pisut hämaraks?
«Kõik vastake küsimusele,» nõuab Helme kolmapäevases ETV saates «Eesti otsus» ja vibutab intensiivselt näppu peaministrite poole. Asjaliku debati asemel kujuneb saade emotsionaalseks farsiks.
tagasi arhiivi
tagasi esilehele