04.11.2003

Elektrooniliste maksevõimaluste revolutsioon Eesti panganduses algas 1996ndal. aastal. Tol ajal kartsid paljud kliendid, et arvutekraanil olev rahanumber ei ole päris. Kõhklejatel tekkis ka küsimus, et kui ei suhtle ikkagi konkreetse pangaametnikuga ja allkirja ei anna, siis kuidas tõestada, et tehing on tehtud. Turvalisuse hirmu anekdootlik (ja võib-olla ka väljamõeldud) näide on keskealisest prouast, kes iga kuu kogu palga pangaautomaadi abil oma kontolt välja võttis, raha seejärel otse panka viis ja samale kontole kandis, seejuures põhjendades oma teguviisi järgnevalt: „Mina neid masinaid ei usu!“

Tänaseks ei kujuta pangandust ilma internetipanga, makseautomaatide ja telefoniteenusteta ettegi. Hirmude kadumist tõestab ka see, et Hansapanga andmetel tehakse 98 % (!) pangatehingutest just elektrooniliste kanalite kaudu. Reiljani loogikat järgides on ka selline tehniline progress ebademokraatlik, sest teeb elu mugavaks vaid rikastel ja ilusatel. Arvutist ainult unistavaid inimesi see ju ei aita!

Hoolikas lugeja pani tähele, et e-valimiste teostamise tehnilistest võimalust antud artiklis ei räägita. Seda kahel põhjusel. Esiteks ei ole Reiljan antud valdkonnas kompetentne. Kahjuks on Riigikogus ikka veel neid inimesi, kelle põhiline teadmispagas elab majandussüsteemis, kus innovaatilise mõtlemise tipptase oli faksiaparaat.

Teiseks seisavad võimalikud väited infotehnoloogia ebaturvalisusest savijalgadel. E-valimiste süsteem tehniline teostus on võimalik, kinnitasid eksperdid Praxise konverentsil "E-valimised: väljakutse ühiskonnale". Erinevaid võimalikke e-valimise infosüsteeme on mitmel pool maailmas katsetatud ning know-how on Vabariigi Valimiskomisjonil olemas.

Kes ei suudeta sisuliselt e-valimiste teemat sisukalt kritiseerida, läheb põhiseaduse kallale. Riigikogus juba mitmeid aastad olnud liikmed peaksid aga teadma, et juba kolm aastat on elektroonilisi e-valimisi võimaldav säte kõigis valimisseadustes must-valgelt kirjas ning õiguskantsler pole juhtinud tähelepanu põhiseadusega vastuolule.

Arutluse all on täna süsteem, kus elektrooniline hääletamine on võimalik Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel eelhääletamise päevadel; hääletaja tõendab oma isikut digitaalallkirja andmisega. Täpsemates detailides on tehnilise lahenduse väljatöötamine uuringute tasemel.

Valimisseadused on välja kuulutanud President Rüütel ja ka tema põhiseadusega vastuolu ei tuvastanud. Seega võib tekkida küsimus, et kas Reiljan ei ole mitte antud artikliga alustanud Rahvaliidu sisetüli ja võib-olla peaksid nad selle erakonna siseselt isekeskis ära lahendama.

Reiljani artikli õigluse ja demokraatia hüüdlausete taga laiutab tegelik motivatsioon. Reiljan teab, et on erakondi, mille valijad ei ole täna potentsiaalsed e-valimiste süsteemi kasutajad ning kardab, et nad ei ole suutelised seda ka ära õppima. Olen vastupidiselt kindel, et ka selliste erakondade valijad on õppimisvõimelised ja ei pea neid nii rumalateks. Rahvaliit võiks tõsiselt mõelda selle peale, kuidas oma valijatele korraldada internetikursusi ning seeläbi luua neile võimaluse osa saada ka kõikidest teistest e-riigi teenustest.

Kindlasti toob e-valimiste süsteem valima rohkem noori inimesi. Hinnanguliselt on kuni 30 aastaste valimisõiguslike inimeste valimisaktiivsus vaid 30%, üle 50-ne aastaste kodanike aga 65%. Mida rohkem noori haritud inimesi valima tuleb, seda enam kaotavad need erakonnad, kelle valijaskond on peamiselt vana, maalt ja hobusega.

Juba praegu kasutab kohalikel valimistele e-valimiste süsteemi näiteks Belgias, Šveitsis ja Hollandis. Euroopa Nõukogu esindaja Michael Remmert kinnitas, et Euroopa Komisjonis on juba valmimisel direktiivid nii seadusandliku baasi kui tehniliste standardite määramiseks, mis samuti tulevad ratifitseerimisele Eesti Riigikokku.

Saan aru Janno Reiljani võitluse poliitilistest kaalutlustest ning partei huvist progressi pidurdada. Paraku see ei õnnestu. Loodan, et 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saab iga kodanik ise otsustada, kas ta täidab kodanikukohust traditsiooniliselt valimisjaoskondades hääletades või e-valimise süsteemi abil.

Silver Meikar
Riigikogu majanduskomisjoni liige