07.11.2003

Nii rippus oktoobris Kesknädala veebilehel üleval gallup algusega «Eesti sõdureid Bagdadis kuu jooksul...» ja valikuvariantidega: haavatakse 3-6 sõdurit; tapetakse 1-3 sõdurit, tapetakse 4 või enam sõdurit, viiakse turvalisemasse kohta.

Saan nõustuda Max Kauri lugejakirjaga vaid selles osas, et me kõik soovime Eesti sõduritele ohutut teenistust Iraagis. Samas riivab mind sügavalt Savisaare nõuniku paralleelitõmme sõdurite ja prostituutide vahel. Minu arvates on see labane. Kuidas suhtuvad sellesse näiteks sõdurite lähedased?

Kollektiivse kaitse põhimõtet saaks lihtsustatult sõnastada ka vanasõna «sõpra tunned hädas» järgi. Täna vajavad liitlasväed kõigi demokraatlike riikide abi Iraagis olukorra stabiliseerimiseks ning eestlaste panus on selles protsessis oluline.

Loodan, et mitte kunagi ei peeta enam ühtegi sõda Eesti pinnal. Kui see aga juhtuma peaks, patrulliksid ka meie tänavatel NATO elukutselised sõdurid ning seaksid oma elu ohtu mitte nende enda kodumaa kaitsel. Sõpra tunned hädas!

Silver Meikar, Reformierakond

_______________________________________
MAX KAURI LUGEJAKIRI:

Kes vastutab?

Nüüd on siis esimene Iraagi sõja ohver Eestis tagasi. Ilma lillede ja telekaamerateta, toodud vargsi haavu ravima.

Nõukogude armee salatsemine on pugenud ka Eesti kaitseväkke. Kui leedulased teadsid enda Iraaki saadetavate sõdurite nimesid ja lahkumispäeva, siis eesti mehed on saladuslooriga ja nimetud.

Me kõik soovime nende tervelt tagasipöördumist. Palgasõdurilgi võib olla pere toita. Kui naised müüvad intiimteenusena oma keha, siis mehed annavad elu. Aga mõeldes ette ja mitte ülistades neid surematuks, tekib küsimus vastutusest.

Alates 1. maist on Iraagis tapetud kaks korda rohkem kui kevadise invasiooni lahingutes. Kui ühel päeval tuleb 2-3 surnud ameeriklase kõrval ka Eestisse surmateade, siis kuidas käituksime? Kas ta väärib riiklikke matuseid ja perekond rahalist hüvitust?

Või läheb nagu Kurkse puhul, kus poliitikud ei julgenud matustel näole anda. Ja kes maksab selle haavatu raviraha: kas kindlustusselts, kaitsevägi või riigi maksumaksja?

Poliitikud poleks sedavõrd innukad mehi surma saatma, kui nad oleksid sõjaväega paremini kursis.

Mina olen teeninud Afganistani sõja ajal Venemaa armees tankiväe seersandina ja näinud neid, kes sealt tagasi ei tulnud.

Kas missiooni alustanud Sven Mikser või praegune kaitseminister Margus Hanson vastutaksid tapetute eest? Või viiksid meid järgmisse välispoliitilisse avantüüri?

Max Kaur (Keskerakond)