03.02.2004

Olen väljendanud oma kindlat soovi kandideerida Europarlamendi valimistel ning kinnitan seda ka Sulle. Tegin seda ka Reformierakonna Noortekogu kongressil Tartus, mil Baltikumi suurim poliitiline noor-teorganisatsioon nimetas mind oma esikandidaadiks.

Riigikogu valimiste eel avalda-sin oma valimisprogrammi, kus sõnastasin välispoliitilised ees-märgid järgnevalt:
"Oleme viinud lõpule kümme aastat tagasi eesmärkideks seatud liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga ning eelmisel aastal saanud ka kutse liitumiseks maailma võimsaima alliansi NATOga. Uues olukorras peame seadma endale uued eesmärgid, uudses olukorras tuleb seista jätkuvalt Eesti huvide eest. Oleme saanud ukselekoputajast otsustajaks. Nüüd on tarvis kiiresti õppida ka uues olukorras käituma."

Euroopa Parlamendi roll
Alates 1. maist on Euroopa Liit sisepoliitika, EP-s vastuvõetud seadused ka Eesti seadused. EP esindab Euroopa valijaid ja sellena on tal loomulikult Euroopa Ülemkogu, Ministrite Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kõrval väga oluline roll.

Euroopa Liidust rääkides tuleb pidevalt kõneaineks see, mida mõned nimetavad demokraatia defitsiidiks. Kui keegi väidab, et EP-l ei ole palju võimu, siis on tal kohati õigus. Oluline on siinkohal aga märkida, et EP funktsioonide ja jõu suurendamine vähendab rahvusparlamentide mõju ning on sammuks föderaalsema Euroopa Liidu poole. Riikide liidust saaks nii üha rohkem liitriik ja seda me kindlasti ei poolda.

Ma pean väga oluliseks avalik-kuse demokraatlikku kontrolli üleliiduliste institutsioonide te-gevuse üle. Rahvas teostab oma võimu läbi parlamendi, just siin näen olulist väljundit Euroopa Parlamendile. Ta peab tagama selle, et Komisjon ja teised rahvusülesed institutsioonid ei kaugeneks sellest, kelle huvide eest nad seisma peaksid – kodanikust.

Kes sobivad EP-sse
Täna on Riigikogust valitud igast erakonnast üks vaatlejaliige EP juures. Kes need inimesed on? Miks ei ole meedias nende häält kuulda? Miks me ei tea, mida nad seal teevad ja milliseid Eestile olulisi otsuseid EP-s arutatakse? Ma ei tahaks uskuda, et nende seisukohti ei oleks ajalehtedel huvi avaldada.

Pean väga oluliseks seda, et EP saadik säilitaks otsese sideme oma valijatega. Just see on Euroopa Parlamenti kandideerimisel pea-mine! Poliitikas tuleb seista oma valijate huvide eest, Riigikogus on minu ülesandeks esindada oma valijaid, aga ka kõiki tartlasi ja mitte vähemal määral ka kõiki Eesti kodanikke. Minu mandaat pärineb tartlastelt, Riigikogus vastutan aga kogu Eesti arengu eest. Täpselt samamoodi tuleb suhtuda ka Euroopa Parlamenti: valituks osutudes esindan ma eelkõige oma valijaid ning valimisringkonda, Eestit. Parlamendisaadikuna pean hea seisma ka kogu Euroopa hea käekäigu eest.

Olen kindel, et need kaks rolli ei satu teineteisega vastuollu: olen liberaal ja seda mitte ainult Eestis. Ma usun madalatesse mak-sudesse ja inimese vabadusse ka Euroopas. Olen kindel, et liikmesriikide suveräänsusel rajanev liit on kasulik - mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale..

Euroopa Parlamendis tuleb kaitsta Eesti huve – mitte sellepärast, et Eesti huvid oleksid eriskummaliselt ainulaadsed, vaid seetõttu, et ma usun sellesse, mille eest Eesti seisab. Ma usun liikmesriikide võrdse kohtlemise vajalikkusse. Ma usun tugevasse transatlantilisse koostöösse ja va-ba turumajanduse edusse.

Miks valida liberaale
Ajakirjandusest on mitmel korral läbi lipsanud naljakas arvamus, et Eestist tuleks EPsse valida kas sotsialiste või siis konservatiive, sest need hakkaksid kuuluma EP kahte suurimasse fraktsiooni (European People's Party (Chris-tian Democrats) and European Democrats ja Party of European Socialists). Arvan, et see on pseu-doprobleem ning juba selline mõttekäik on ekslik.

EP suuruselt kolmas liberaalide fraktsioon (European Liberal, Democrat and Reformist Party ehk ELDR) on kindlasti kohaks, kus meie saadikute hääl kõvemini kostaks. Esiteks kasvõi seetõttu, et Reformierakond on väga hin-natud ELDR-i saadikute seas. Mis puutub koostöö tegemiste võimalustesse, siis on Eesti Libe-raalidel vaieldamatult suurem kaal ja sõnaõigus oma fraktsioonis kui Eesti sotsialistidel Euroopa sotsialistide seas.

Teiseks seetõttu, et suhtarvuliselt fraktsiooni suurusesse on üks Eestist valitud liberaal võrreldav 5 konservatiivi ja 4 sotsialistiga. ELDR-is on täna 52, EPP-ED-s 232 ja PES-is 175 saadikut.

Kolmanda (ja kõige olulisema) põhjusena on just ELDR fraktsioon see, kes ei soovi föderaalsemat Euroopat, pooldab liikmesriikidele oma maksusüs-teemi, soovib reformida ühist põllumajanduspoliitikat (CAP - Common Agricultural Policy) ning toetab seeläbi konkurentsivõimelisema Euroopa teket.

Lõpetus
Ma soovin, et Eesti huvid oleksid Euroopa Parlamendis esindatud tugevalt ja ühtselt.
Ma soovin, et parempoolne majanduspoliitika ja liberaalne suhtumine ühiskonda oleksid Euroopas tugevamad, kui nad seda täna on.
Ma soovin, et Euroopa reformiks end ja et Euroopa parla-ment sellele takistusi ei teeks - puudutagu see siis kasvõi nii keerulist teemat nagu Ühine põl-lumajanduspoliitika.
Ma soovin, et Euroopa kaitsekoostöö tugevdaks NATOt, mitte ei konkureeriks sellega.
Ma soovin, et Reformierakonna hääl oleks kuuldavam kaugemal kui praegu - Euroopa väärib meid ja meie väärime Euroopat.
Ja seda kõike soovin eelkõige seetõttu, et Eestis oleks hea elada. Parem kui kusagil mujal!
http://www.meikar.ee/et/ep/ep.html

Silver Meikar