 |
   |
|
Artiklid
25.03.2004
Sotside tühi kott
Silver Meikar; Maaleht
Marianne Mikko soovitas Maalehes, et eestlased ei valiks Euroopa Parlamenti teise- ja kolmandajärgulisi jõude. Mina ei tea, kas sotsid on esimese-, kolmanda- või kuuendajärgujõud. Ja ega see mind õigupoolest huvitagi. Ma olen veendunud, et eestlased valivad parlamenti ainult selliseid inimesi, kelle puhul nad jutu ja tegude kooskõla tunnetavad.
Huvitav, et Marianne Mikko toob sotside edu näiteks Saksamaa ja Suurbritannia. Punase fassaadi taga pole peaminister Blair mitte ühtegi sotsiaaldemokraatliku reformi teinud. Kes vähegi Saksamaal toimuvat teab, siis on selge, et sotsialist Schröderi jalgealune on nii kuum ja tema väljavaated kantslerina jätkata vähenevad suure kiirusega. Tööpuuduse vähendamisest ei ole asja saanud ning sotisaaldemokraatlikud reformid on sõnavahtu mattunud. Euroopa parlamendi valimistel ootab Saksamaal sotse suur lüüasaamine.
Pühapäeval võitsid üllatuslikult sotsialistid Hispaania parlamendi valimistel. Analüütikute hinnangul ei taganud sotsidele edu nende seisukohad aga traagilised sündmused 11. märtsil – Al-Quada terrorirünnak . Loodan, et Eestis kunagi midagi sellist ei juhtu.
Väline sära
Sotsiaaldemokraadid on Eestis nõrk jõud, nende populaarsus tõusis hiljuti vaid tänu nimevahetamisele. Seetõttu mõistan sotside püüdlust taas-kord ilustada ennast võõraste sulgedega ja pugeda Euroopa Parlamendi sotsialistide tiiva varju. Mäng sümbolite ja nimedega on neile varemgi lühiajalist edu toonud. Põllumehed mäletavad kindlasti, kuidas sotside kella „õigeks“ keeramine päeva tunnikese lühemaks tegi. Nüüd tuleb samad kellakeerajad saata Euroopasse vaid seetõttu, et seal on sotsidel suuruselt teine fraktsioon.
Alati ei tähenda suurus tähtsust. 176 liikmelises fraktsioonis ei pruugi ühe inimesi hääl küll erilist rolli omada. Seda enam, kui ta esindab suhteliselt jõuetut erakonda. Olen veendunud, et väiksemas liberaalide fraktsioonis on võimalus palju suurem Eestile kasulikke ettepanekuid läbi viia, seda enam, et just liberid on hääletamisel sageli kaalukeeleks.
Riigikogu on Reformierakonna fraktsioon keskmise suurusega, kuid tagasivaatavalt oleme just meie kõige rohkem oma valimislubadusi täitnud. Selle asemel, et ainult viriseda, teeme kõvasti tööd ja seeläbi muudame Eesti paremaks. Tänaseks on esitatud üle 10 000 vanemahüvituse taotlust ja alates järgmisest aastast väheneb tulumaks – mõlemad olid meie valimiste põhilubadused.
Millist kandidaati valida
Valimistel kandideerivad erinevad ilmavaated ning valijad otsustavad just selle põhjal, keda nad saavad usaldada ning kes on oma ideesid korralikult ellu viinud.
Selle asemel, et väidelda Euroopa Parlamendi fraktsioonide suuruse üle, peaksime keskenduma sellele, et milline Euroopa on eestlastele kõige kasulikum.
Kas üle-euroopalised kõrged maksud tekitavad uusi töökohti maapiirkondadesse? Kas veelgi rangemate standardite ja regulatsioonide kehtestamine on maaturismi arengule kasuks? Kas raha lihtsalt laialijagamine on parem, kui investeeringud infrastruktuuri? Mina ütlen EI, nemad JAH. See on debatt, kus saaksid kaasa rääkida kõik eestlased. Debatt, mille käigus inimene otsustab, kas Eestile on parem Reformierakonna või sotside programm.
Iga tubli eestlane teab, et tühi kott ei seisa püsti. Just seetõttu peaksid mõõdukad lisaks sellele, et nad koti reisikohvriks ümber nimetasid, selle ka sisuga täitma. Euroopa Parlamenti ei minda mitte mingi fraktsiooni liikmete arvu suurendamiseks, vaid Eesti huvide eest võitlema.
Pühapäeval võitsid üllatuslikult sotsialistid Hispaania parlamendi valimistel. Analüütikute hinnangul ei taganud sotsidele edu nende seisukohad aga traagilised sündmused 11. märtsil – Al-Quada terrorirünnak . Loodan, et Eestis kunagi midagi sellist ei juhtu.
Väline sära
Sotsiaaldemokraadid on Eestis nõrk jõud, nende populaarsus tõusis hiljuti vaid tänu nimevahetamisele. Seetõttu mõistan sotside püüdlust taas-kord ilustada ennast võõraste sulgedega ja pugeda Euroopa Parlamendi sotsialistide tiiva varju. Mäng sümbolite ja nimedega on neile varemgi lühiajalist edu toonud. Põllumehed mäletavad kindlasti, kuidas sotside kella „õigeks“ keeramine päeva tunnikese lühemaks tegi. Nüüd tuleb samad kellakeerajad saata Euroopasse vaid seetõttu, et seal on sotsidel suuruselt teine fraktsioon.
Alati ei tähenda suurus tähtsust. 176 liikmelises fraktsioonis ei pruugi ühe inimesi hääl küll erilist rolli omada. Seda enam, kui ta esindab suhteliselt jõuetut erakonda. Olen veendunud, et väiksemas liberaalide fraktsioonis on võimalus palju suurem Eestile kasulikke ettepanekuid läbi viia, seda enam, et just liberid on hääletamisel sageli kaalukeeleks.
Riigikogu on Reformierakonna fraktsioon keskmise suurusega, kuid tagasivaatavalt oleme just meie kõige rohkem oma valimislubadusi täitnud. Selle asemel, et ainult viriseda, teeme kõvasti tööd ja seeläbi muudame Eesti paremaks. Tänaseks on esitatud üle 10 000 vanemahüvituse taotlust ja alates järgmisest aastast väheneb tulumaks – mõlemad olid meie valimiste põhilubadused.
Millist kandidaati valida
Valimistel kandideerivad erinevad ilmavaated ning valijad otsustavad just selle põhjal, keda nad saavad usaldada ning kes on oma ideesid korralikult ellu viinud.
Selle asemel, et väidelda Euroopa Parlamendi fraktsioonide suuruse üle, peaksime keskenduma sellele, et milline Euroopa on eestlastele kõige kasulikum.
Kas üle-euroopalised kõrged maksud tekitavad uusi töökohti maapiirkondadesse? Kas veelgi rangemate standardite ja regulatsioonide kehtestamine on maaturismi arengule kasuks? Kas raha lihtsalt laialijagamine on parem, kui investeeringud infrastruktuuri? Mina ütlen EI, nemad JAH. See on debatt, kus saaksid kaasa rääkida kõik eestlased. Debatt, mille käigus inimene otsustab, kas Eestile on parem Reformierakonna või sotside programm.
Iga tubli eestlane teab, et tühi kott ei seisa püsti. Just seetõttu peaksid mõõdukad lisaks sellele, et nad koti reisikohvriks ümber nimetasid, selle ka sisuga täitma. Euroopa Parlamenti ei minda mitte mingi fraktsiooni liikmete arvu suurendamiseks, vaid Eesti huvide eest võitlema.
tagasi arhiivi
tagasi esilehele