 |
   |
|
Artiklid
22.04.2004
Aasta eurooplane
Silver Meikar; artikkel Postimehes
Eesti Euroopa Liikumine annab igal aastal välja tiitli «Aasta eurooplane». See on väärikas tunnustus neile, kes andsid 2003. a suurima panuse Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga.
Tegin Reformierakonna europarlamendi kandidaatidele ettepaneku esitada meie poolt aasta eurooplase kandidaadiks Eesti kodanik. Tänu rahvahääletuse tulemusele ning pikaaegsele tööle saab Eestist 1. mail ELi liige.
See on koht, kus tuleb tänada Eesti rahvast ning mis saab olla selle paremaks väljenduseks, kui aasta eurooplase tiitli omistamine.
Vaid kõikide Eesti inimeste ühine pingutus on taganud meie kiire edasiliikumise, mis päädis naasmisega arenenud Euroopa riikide perre, Eesti saamisega NATO ja ELi liikmeks.
Eesti hea maine kujundamisele maailmas on tavaline Eesti kodanik mõõtmatult rohkem kasu toonud kui Eesti märk «Welcome to Estonia». Tuttav Eestis õppiv prantsuse tudeng Guillaume sõnastas tabavalt Balti riikide erinevuse.
«Eestlased eristuvad teistest seetõttu, et nad kunagi ei kiru oma riiki, vaid kiidavad selle puutumatut loodust, kiiret arengut ja lahkeid inimesi.» Siinkohal mõtles ta välismaal viibivaid eestlasi, kes ei võta siseprobleeme kaasa.
Uhkusega võime öelda, et Eesti kodanik ongi aasta eurooplane. Auhinna saamise korral võiks tiitli koos vastu võtta Vabadussõja veteran, värskelt kodakondsuse saanud noor mitte-eestlane ja 1. mail sündinud lapse vanemad.
_________________________________________
EESTI PÄEVALEHE ARTIKKEL 23ndal aprillil:
(23.04.2004)
Rüütel kandideerib aasta eurooplaseks (35)
Tuuli Koch
President Arnold Rüütel kandideerib aasta eurooplase tiitlile, mille saab läinud aastal Euroopa Liiduga ühinemisele enim kaasa aidanud inimene.
Rüütli kõrval on nimekirjas Noorte Sotsiaaldemokraatide esitatud Hannes Rumm, Reformierakonna ettepanekul Eesti kodanik, tiitli andja Eesti Euroopa Liikumise nõukogu esitas aga Toomas-Hendrik Ilvese, Henrik Hololei ja Priit Kolbre.
Reformierakondlaste Rein Langi, Signe Kivi ja Silver Meikari arvates võiks tiitli saada Eesti rahvas ja seda siis kas Vabadussõja veterani, värskelt kodakondsuse saanud mitte-eestlase või esimese 1. mail sündiva lapse vanemate näol.
“Tiitel peaks olema tänutäheks Eesti rahvale, kes referendumil “jah” ütlesid ja on 13 aastat suutnud keerulistel aegadel endale sisendada, et tulevikus läheb paremaks,” ütles riigikogu liige Meikar. “Eesti inimesed oma igapäevase tööga ja aktiivse hoiakuga väärivad seda tiitlit kõige enam.”
Aitas jah-sõnale kaasa
President Rüütli kandidatuuri seadis üles Tartu Põllumeeste Liit. Liidu esimees Jaan Sõrra tõdes, et olles ka Euroopa Liikumise nõukogu esimees, hääletab ta kindlasti Rüütli poolt ja usub, et president ka tiitli võidab. “Enne referendumit sõitis Rüütel maakondadesse, et tutvustada Euroopa Liitu seal, kus oli pessimism kõige suurem,” lausus ta. “Kui poleks olnud presidendi teavitustööd, oleks ilmselt referendumiprotsendid teistsugused.”
Otsustatava tiitliga kaasneb ka 1000-eurone (üle 15 000 krooni) stipendium. Peaminister Juhan Parts annab tiitli ja raha üle 30. aprillil.
Aasta eurooplase tiitlit annab välja enamik rahvuslikest Euroopa Liikumistest, kokku 31 organisatsiooni, et tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma Euroopa-meelsusega silma paistnud.
Tiitlit antud kolm aastat
Eestis on tiitlit välja antud kolm aastat. Kandidaatide valikul kasutati eelnevatel aastatel kategooriaid nagu näiteks maakond, õpetaja, noor, põllumees, ühing/sihtasutus. Euroopa Liikumise juhataja Aivar Roop tõstis esile põllumehe kategoorias tiitli saanud Aivar Niinemäed, kes on juba mitmendat aastat esindanud põllumajandus-kaubanduskoja kaudu Eesti põllumehi Brüsselis.
Sihtasutuse kategoorias on tiitli saanud Avatud Eesti Fond, mis on järjepidevalt toetanud osalusdemokraatia arengut ja EL-i teemalisi kodanikuühenduste projekte. Maakonna kategoorias on tunnustuse pälvinud Saare maakond, kus on edukalt kasutatud uusi võimalusi, mida EL pakub.
“Nimekiri tuleks päris pikk, tublisid eurooplasi on Eestis päris palju,” märkis Roop. “Kuna eelmine aasta oli määrava tähtsusega teel Euroopa Liidu liikmelisuse poole, otsustasime tunnustada ühte inimest, kes andis selgelt kõige suurema panuse jah-tulemuse saavutmiseks referendumil.”
See on koht, kus tuleb tänada Eesti rahvast ning mis saab olla selle paremaks väljenduseks, kui aasta eurooplase tiitli omistamine.
Vaid kõikide Eesti inimeste ühine pingutus on taganud meie kiire edasiliikumise, mis päädis naasmisega arenenud Euroopa riikide perre, Eesti saamisega NATO ja ELi liikmeks.
Eesti hea maine kujundamisele maailmas on tavaline Eesti kodanik mõõtmatult rohkem kasu toonud kui Eesti märk «Welcome to Estonia». Tuttav Eestis õppiv prantsuse tudeng Guillaume sõnastas tabavalt Balti riikide erinevuse.
«Eestlased eristuvad teistest seetõttu, et nad kunagi ei kiru oma riiki, vaid kiidavad selle puutumatut loodust, kiiret arengut ja lahkeid inimesi.» Siinkohal mõtles ta välismaal viibivaid eestlasi, kes ei võta siseprobleeme kaasa.
Uhkusega võime öelda, et Eesti kodanik ongi aasta eurooplane. Auhinna saamise korral võiks tiitli koos vastu võtta Vabadussõja veteran, värskelt kodakondsuse saanud noor mitte-eestlane ja 1. mail sündinud lapse vanemad.
_________________________________________
EESTI PÄEVALEHE ARTIKKEL 23ndal aprillil:
(23.04.2004)
Rüütel kandideerib aasta eurooplaseks (35)
Tuuli Koch
President Arnold Rüütel kandideerib aasta eurooplase tiitlile, mille saab läinud aastal Euroopa Liiduga ühinemisele enim kaasa aidanud inimene.
Rüütli kõrval on nimekirjas Noorte Sotsiaaldemokraatide esitatud Hannes Rumm, Reformierakonna ettepanekul Eesti kodanik, tiitli andja Eesti Euroopa Liikumise nõukogu esitas aga Toomas-Hendrik Ilvese, Henrik Hololei ja Priit Kolbre.
Reformierakondlaste Rein Langi, Signe Kivi ja Silver Meikari arvates võiks tiitli saada Eesti rahvas ja seda siis kas Vabadussõja veterani, värskelt kodakondsuse saanud mitte-eestlase või esimese 1. mail sündiva lapse vanemate näol.
“Tiitel peaks olema tänutäheks Eesti rahvale, kes referendumil “jah” ütlesid ja on 13 aastat suutnud keerulistel aegadel endale sisendada, et tulevikus läheb paremaks,” ütles riigikogu liige Meikar. “Eesti inimesed oma igapäevase tööga ja aktiivse hoiakuga väärivad seda tiitlit kõige enam.”
Aitas jah-sõnale kaasa
President Rüütli kandidatuuri seadis üles Tartu Põllumeeste Liit. Liidu esimees Jaan Sõrra tõdes, et olles ka Euroopa Liikumise nõukogu esimees, hääletab ta kindlasti Rüütli poolt ja usub, et president ka tiitli võidab. “Enne referendumit sõitis Rüütel maakondadesse, et tutvustada Euroopa Liitu seal, kus oli pessimism kõige suurem,” lausus ta. “Kui poleks olnud presidendi teavitustööd, oleks ilmselt referendumiprotsendid teistsugused.”
Otsustatava tiitliga kaasneb ka 1000-eurone (üle 15 000 krooni) stipendium. Peaminister Juhan Parts annab tiitli ja raha üle 30. aprillil.
Aasta eurooplase tiitlit annab välja enamik rahvuslikest Euroopa Liikumistest, kokku 31 organisatsiooni, et tunnustada inimest või organisatsiooni, kes on oma Euroopa-meelsusega silma paistnud.
Tiitlit antud kolm aastat
Eestis on tiitlit välja antud kolm aastat. Kandidaatide valikul kasutati eelnevatel aastatel kategooriaid nagu näiteks maakond, õpetaja, noor, põllumees, ühing/sihtasutus. Euroopa Liikumise juhataja Aivar Roop tõstis esile põllumehe kategoorias tiitli saanud Aivar Niinemäed, kes on juba mitmendat aastat esindanud põllumajandus-kaubanduskoja kaudu Eesti põllumehi Brüsselis.
Sihtasutuse kategoorias on tiitli saanud Avatud Eesti Fond, mis on järjepidevalt toetanud osalusdemokraatia arengut ja EL-i teemalisi kodanikuühenduste projekte. Maakonna kategoorias on tunnustuse pälvinud Saare maakond, kus on edukalt kasutatud uusi võimalusi, mida EL pakub.
“Nimekiri tuleks päris pikk, tublisid eurooplasi on Eestis päris palju,” märkis Roop. “Kuna eelmine aasta oli määrava tähtsusega teel Euroopa Liidu liikmelisuse poole, otsustasime tunnustada ühte inimest, kes andis selgelt kõige suurema panuse jah-tulemuse saavutmiseks referendumil.”
tagasi arhiivi
tagasi esilehele