Artiklid 25.05.2004 Riik kiusab suitsetajaid Silver Meikar; artikkel SL Õhtulehes Uus karmistamine tubakaseaduse näol on tegelikult nuia-poliitika, mis ei too kaasa suitsetamise vähendamist. Inimeste vabaduste ebaproportsionaalne piiramine kannab vaid populistlikke eesmärke. Selle asemel, et suitsetamishaiguse käes vaevlevaid inimesi aidata, soovitakse tubakaseadusega neid hoopis noomida ja karistada. Suitsetamine on teatavasti sõltuvus. See on haigus. Haigusega ei saa võidelda valede meetoditega. Suitsetamisest loobuda aitavad tooted peaksid müügil olema mitte ainult apteekides. Veelgi enam - iga pood, putka, kõrts, mis suitsutooteid müüb, peaks olema kohustatud müüma ka pahest loobuda soovijatele vastavaid närimiskumme, plaastreid ja inhalaatoreid. Tänane olukord on absurdne. Õhtusel ajal saab neid täna Tallinnas osta vaid ühest kohast - Pärnu maantee valveapteegist. Lisaks müügikohustusele peaks ümber vaatama aktsiisi ja hinnapoliitika. Kümnest nätsust koosnev Nicorette'i pakk maksab apteegis umbes 60 krooni. Kahekümnest sigaretist koosnev suitsupakk aga 24 krooni. Kui hinnad on nii erinevad, siis kuidas motiveerib see suitsetamist maha jätma või vähendama? Suitsetamisest loobumine on täna lihtsalt liiga kallis. Suitsetamine bussiootepaviljonis, lasteasutustes, noorteüritustel ja sportimiseks ettenähtud ruumides peab olema keelatud. Samas ei ole mõistlik kohustus, et suitsetamine on keelatud toitlustusasutuste teenindusruumides. Tänaseks on paljudes pubides eraldatud suitsetajate ja mittesuitsetajate ruum. Pealegi lasub ettekandjal või kõrtsmikul kohustus inimest teenindada. Teenindamisest keeldumine tähendab inimese kiusamist. Sellega suitsetamise vähendamisele kaasa ei aita. Selle asemel, et ajada kiusu 350 000 suitsetajaga, peaksime mõtlema sellele, kuidas neid sõltuvusest ravida. tagasi arhiivi tagasi esilehele |