 |
   |
|
Artiklid
03.06.2004
Lauspopulismiga algab taganemine demokraatiast
Silver Meikar, Eesti Ekspress
1789. aastal võeti Prantsuse revolutsiooni käigus vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon, mis algas lausega, et kõik inimesed on jumala ja seaduse ees võrdsed. Võib-olla me oleme unustanud revolutsiooni, võib-olla mõned poliitikud puudusid sel ajal koolitunnist, kui õpetaja sel teemal rääkis, aga riiklikku poliitikat kavandades ei tohiks me mitte kunagi unustada Suure revolutsiooni kolme demokraatlikku põhimõtet: vabadus, võrdsus, vendlus.
Ma pooldan inimeste vabadust, sealjuures valikuvabadust, mis seisneb ka selles, kellega koos elada. Ma arvan, et viimane pole riigi ja Urmas Reinsalu asi. Vali kord tahab kõike ja kõikjal reguleerida. Erinevalt konservatiividest ja sotsialistidest austavad liberaalid iga kodaniku valikuid.
Igaühel, kes on tunnistatud inimeseks, on õigus vabadusele ja vendlusele. Vabadus on inimeste vabadus. Võrdsus on kodanike võrdsus. Vendlus on inimeste vendlus.
Igaüks, kes taganeb sellest lihtsast tõest, on reetnud demokraatia, mida Euroopa ühiskond on ehitanud Prantsuse revolutsioonist alates.
Näib, et Urmas Reinsalu suudab viimasel ajal üha halvemini varjata oma madalat kultuuritaset. Kriitilistes küsimustes ilmneb inimese kultuursuse sügavus või hinnalisus, samamoodi nagu paljandub suurtel lainetel sõitva laeva kiil. Kultuurikihi õhedust on Urmas Reinsalul õnnestunud oma valijate eest varjata liiga kaua. Enam mitte! Nüüd, kus ta on kuulutanud, et inimesed ei ole võrdsed jumala ja seaduse ees, nüüd, kus ta on asunud eitama demokraatia esmaseid tõdesid. Nüüd, kus ta tahab teha õigusliku vahe inimese ja inimese vahel, on ta näidanud oma tegelikku palet. Kasvatamatus on hirmus relv, kui see on sattunud Riigikogu Põhiseaduskomisjoni esimehe kätte. Mina kardan. Ma arvan, et me kõik võiksime karta. Sest täna ütleb Urmas Reinsalu teile pole vaja võrdsust ja vendlust. Homme ütleb ta, et teile pole vaja vabadust.
Ma olen veendunud, et Eesti ühiskonnas on jõude, mis tasakaalustavad Res Publica võimuhullust. Selleks on tsiviliseeritud tasakaalukas liberalism, mis jätab igale inimesele õiguse teostada oma ainukese ning ainulaadse eluga neid põhimõtteid: vabadus, võrdsus, vendlus.
Igaühel, kes on tunnistatud inimeseks, on õigus vabadusele ja vendlusele. Vabadus on inimeste vabadus. Võrdsus on kodanike võrdsus. Vendlus on inimeste vendlus.
Igaüks, kes taganeb sellest lihtsast tõest, on reetnud demokraatia, mida Euroopa ühiskond on ehitanud Prantsuse revolutsioonist alates.
Näib, et Urmas Reinsalu suudab viimasel ajal üha halvemini varjata oma madalat kultuuritaset. Kriitilistes küsimustes ilmneb inimese kultuursuse sügavus või hinnalisus, samamoodi nagu paljandub suurtel lainetel sõitva laeva kiil. Kultuurikihi õhedust on Urmas Reinsalul õnnestunud oma valijate eest varjata liiga kaua. Enam mitte! Nüüd, kus ta on kuulutanud, et inimesed ei ole võrdsed jumala ja seaduse ees, nüüd, kus ta on asunud eitama demokraatia esmaseid tõdesid. Nüüd, kus ta tahab teha õigusliku vahe inimese ja inimese vahel, on ta näidanud oma tegelikku palet. Kasvatamatus on hirmus relv, kui see on sattunud Riigikogu Põhiseaduskomisjoni esimehe kätte. Mina kardan. Ma arvan, et me kõik võiksime karta. Sest täna ütleb Urmas Reinsalu teile pole vaja võrdsust ja vendlust. Homme ütleb ta, et teile pole vaja vabadust.
Ma olen veendunud, et Eesti ühiskonnas on jõude, mis tasakaalustavad Res Publica võimuhullust. Selleks on tsiviliseeritud tasakaalukas liberalism, mis jätab igale inimesele õiguse teostada oma ainukese ning ainulaadse eluga neid põhimõtteid: vabadus, võrdsus, vendlus.
tagasi arhiivi
tagasi esilehele