 |
   |
|
Artiklid
21.07.2004
Kus ikkagi jookseb Euroopa piir?
Silver Meikar, artikkel EPL-is
Immanuel Wallersteiniga saab nõustuda, et Türgi pole Euroopas mingi pisiküsimus. Seda näitas ka Euroopa Parlamendi valimiskampaania näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, kus Türgi liikmelisus oli üks põhiteemasid.
Münchenis asuva Ida-Euroopa Instituudi koostatud uurimus näitas, et Türgi ei ole veel liitumiseks valmis. Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et Türgi ei vasta EL-i esitatavatele poliitilistele kriteeriumidele (demokraatia, õigusriik, inimõigused, vähemuste austamine).
Toodud arvutustest tulenevalt läheks Türgi liitumine EL-iga maksma rohkem kui 14 miljardit eurot, millest Saksamaa üksi peaks finantseerima 2,5 miljardit eurot aastas. Türgist ei saaks mitte ainult suuruselt teine EL-i liikmesriik, kelle otsustusõigus oleks sama suur kui Saksamaal, vaid sellega nihkuks paigast senine häältejaotus vaesemate ja rikkamate liikmesriikide vahel.
Türgi tõukaks Eesti üle keskmise riigiks
Aasta lõpus otsustab Euroopa Liidu ülemkogu, kas alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi, mis alla kolme aasta kindlasti ei kestaks. Mida tähendaks Türgi liikmelisus näiteks aastast 2008 Eestile? Türgi liitumise järel ületaks Eesti laienenud Euroopa Liidu keskmise elatustaseme. Statistiliselt oleks see ju tore! Majanduslikult tähendaks see aga tõukefondide vahendite kokkukuivamist ning majandusarengu pidurdumist.
Kahtlemata on meil, Euroopa Liidu perre astujal pisut ebamugav hakata sulgema uksi uute soovijate ees. Liberaalina soovin ma vabadust kõigile rahvastele ning toetan igati kõigi piirkondade majanduslikku arengut. Samas ei poolda ma uute liikmesriikide vastuvõtmist, kes ei suuda järgida neid tähtsaid kriteeriume, mida meie pidime järgima.
Läbirääkimised – jah, liikmelisus – ei!
Kui avalikult väidetakse, et põhimõtteliselt ollakse liikmestaatusega nõus, siis vähesed julgevad kuluaarivestlustes tunnistada, et Türgi Euroopasse ei kuulu ning ei saa ka kunagi kuuluma.
“Loodan, et liitumisläbirääkimised algavad ning sama palju loodan, et need kunagi ei lõpe,” ütles mulle üks Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu saadik. Tema seisukoht oli, et kuigi Türgi ei saa mitte kunagi Euroopa Liidu liikmeks, tagavad liitumisläbirääkimised ja partnerlussuhted riigi kiirema majandusliku arengu ja demokraatlike tõekspidamiste kinnistumise.
Juba nüüdseks on palju paranenud kurdide olukord, Türgi peab tunnistama Armeenias toimunud genotsiidi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, samuti omaks võtma võrdõiguslikkuse põhimõtted.
Toodud arvutustest tulenevalt läheks Türgi liitumine EL-iga maksma rohkem kui 14 miljardit eurot, millest Saksamaa üksi peaks finantseerima 2,5 miljardit eurot aastas. Türgist ei saaks mitte ainult suuruselt teine EL-i liikmesriik, kelle otsustusõigus oleks sama suur kui Saksamaal, vaid sellega nihkuks paigast senine häältejaotus vaesemate ja rikkamate liikmesriikide vahel.
Türgi tõukaks Eesti üle keskmise riigiks
Aasta lõpus otsustab Euroopa Liidu ülemkogu, kas alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi, mis alla kolme aasta kindlasti ei kestaks. Mida tähendaks Türgi liikmelisus näiteks aastast 2008 Eestile? Türgi liitumise järel ületaks Eesti laienenud Euroopa Liidu keskmise elatustaseme. Statistiliselt oleks see ju tore! Majanduslikult tähendaks see aga tõukefondide vahendite kokkukuivamist ning majandusarengu pidurdumist.
Kahtlemata on meil, Euroopa Liidu perre astujal pisut ebamugav hakata sulgema uksi uute soovijate ees. Liberaalina soovin ma vabadust kõigile rahvastele ning toetan igati kõigi piirkondade majanduslikku arengut. Samas ei poolda ma uute liikmesriikide vastuvõtmist, kes ei suuda järgida neid tähtsaid kriteeriume, mida meie pidime järgima.
Läbirääkimised – jah, liikmelisus – ei!
Kui avalikult väidetakse, et põhimõtteliselt ollakse liikmestaatusega nõus, siis vähesed julgevad kuluaarivestlustes tunnistada, et Türgi Euroopasse ei kuulu ning ei saa ka kunagi kuuluma.
“Loodan, et liitumisläbirääkimised algavad ning sama palju loodan, et need kunagi ei lõpe,” ütles mulle üks Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu saadik. Tema seisukoht oli, et kuigi Türgi ei saa mitte kunagi Euroopa Liidu liikmeks, tagavad liitumisläbirääkimised ja partnerlussuhted riigi kiirema majandusliku arengu ja demokraatlike tõekspidamiste kinnistumise.
Juba nüüdseks on palju paranenud kurdide olukord, Türgi peab tunnistama Armeenias toimunud genotsiidi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, samuti omaks võtma võrdõiguslikkuse põhimõtted.
tagasi arhiivi
tagasi esilehele