22.06.2005

Ööl vastu 21. juunit oli politseiameti andmetel 11 liiklusõnnetust, milles hukkus kaks ja vigastada sai 10 inimest. Kuid peagi asutakse tähistama jaanipäeva - mis siis veel saama hakkab? Kuku raadio iga-aastane projekt «Selge grupijuht» üritab musta jaani ennetada.

Meediaski on seda ettevõtmist palju kajastatud ja osavõtjate hulk näitab, et tegemist on populaarse asjaga (tänavu 1105 liitunut), kuid kohati tekitab ikkagi segadust ja hämmingut - mida see projekt endast üldse kujutab? Kas alkoholiprobleem on siis sedavõrd aktuaalne, et peab kohe eraldi ära märkima, et jaanipäeva paiku ollakse kaine?

Keegi peab napsita lõbutsema

«Minu arvates pole küsimus üldse joomises,» räägib projekti «Selge grupijuht» üks eestvedajaid, Kuku raadio vanemtoimetaja Ulla Länts. «Seaduse järgi on rikkuja ka ühe klaasi veini jooja - kui kõik ühe klaasi veini ära joovad, ka siis on vaja selget grupijuhti, mitte ainult siis, kui me kõik juba roomame! Igal peol peaks olema juba enne kokku lepitud, kes kainena õlle järele sõidab. Kui kõik pärast pidu õnnelikud on, siis ongi hästi läinud.»

Läntsile endale on hakanud viimastel aastatel tunduma, et eestlaste peod on mõistlikumaks läinud. «Ma üldse ei arva, et jaanipidudel korgitakse ainult viinapudeleid lahti ja sussutatakse vorsti kõrvale. Nüüd ju peetakse ka stiilipidusid ja tehakse sporti.»

Läntsi sõnul ei ole tegu sugugi karskuskampaaniaga: «Me ei taha inimestele öelda, et nad pidu ei paneks, vaid seda, et pidutseme koos, aga üks meist on rõõmus ilma napsita.»

Kampaania sai alguse üheksa aastat tagasi, kui tollane liiklusuudiste toimetaja Priit Kuusk päevast päeva kurba statistikat ette pidi lugema. «Sõiduautolt löögi saanud mopeedi juht hukkus», «Hukkus veokiga kokku põrganud auto juht», «Vöötrajal teed ületanud naine jäi auto alla», «Purjus juhi tekitatud õnnetuses sai kaassõitja vigastada». Sellised on eilsed pealkirjad BNSist.

«Kui päevast päeva selliseid asju ette loed, läheb tõesti masendavaks,» tõdeb Länts. «Tavainimene sellega nii tihedalt kokku ei puutu ja temale see nii väga ei mõju. Hetk tagasi lugesin ka liiklusuudiseid ette. Õnnetusi oli tervelt üks leht ja natukene peale. Nii tekkiski omal ajal mõte, et peaksime sellest rääkima.»

Kui linna vahel «Selge grupijuhi» kleepsuga autot näen, siis millised järeldused ma sellest tegema peaksin? Kas ta on mingit erikoolitust saanud ja kas politsei teeb talle erandi?

Rikkujad saavad täie rauaga

«See tähendab seda, et kui seltskond õhtul välja läheb, siis selle mehe või naise autoga sõidetakse,» seletab Ulla Länts. «Kui inimene paneb selle kleepsu peale, võib seltskond tema peale kindel olla. See on omavaheline kokkulepe. Jaanipäeval käiakse oma vana kambaga pidutsemas ja tihti on nii, et igal aastal on seltskonnas erinev kaine autojuht.»

Grupijuhid on tavaliselt kokkuleppest ka kinni pidanud, kuigi neist üks on korravalvureile siiski jääknähtudega vahele jäänud. Politseipoolset erikohtlemist grupijuhtide suhtes ei eeldata, kuigi Länts oletab, et ehk suhtuvad võimuesindajad leebemalt mõne väiksema rikkumise puhul, näiteks kui auto tagatuli ei põle.

Kõikide kampaaniast osavõtjate nimed antakse politseile, et pärast üle kontrollida, kas mõni neist antud lubadust ka rikkus. Läntsi sõnul on kampaaniast osavõtjatele öeldud, et kui nad lubadust rikuvad ja seadusesilmale vahele jäävad, saavad nad tõenäoliselt maksimumkaristuse.

«Kui oled endale sellise kohustuse võtnud ja oled lõpuks ikkagi purjus ning vead oma sõpru alt, siis mingit halastust küll ei tohiks olla!» lajatab Länts, nimetades altvedamist tõeliseks seatembuks. «Kujuta nüüd ette, kui lähed seltskonnaga kuhugi metsa ja autojuht joob ennast täis. Sa oled ju lootnud ta peale.»

Kohustuslik pidutsemine?

Juba mitmendat aastat «Selge grupijuhi» kampaanias osalev noorpoliitik Silvar Meikar registreeris end seetõttu, et peab jaanipäevast poolkohustuslikku joomist nõmedaks, mistõttu eelistab sõpradele kaineks juhiks olemist. «Käime sõpradega jaanipäeval kahel Lõuna-Eesti üritusel, nii et öösel on vaja sõita 30-50 kilomeetrit,» räägib Meikar, miks ta jaanipäeval napsi ei võta.

Vahelejäämised ja õnnetused tutvusringkonnas pole Meikarile kampaaniaga ühinemiseks põhjust andnud.

«See on minu jaoks üllatav, et inimesed endiselt napsisena rooli istuvad,» avaldab ta nördimust ning räägib sellest, et teda teevad eriti kurvaks teated sellest, kuidas mõni purjus autojuht on jälle mõne lapse vigaseks või surnuks sõitnud. «Sellest on meie ühiskonnas juba niigi tabu saanud, aga inimesed ei võta endiselt õppust.»

Meikar toob näite äsja alkoholi liigtarvitamise tõttu meediasse sattunud Peeter Võsast. «See ongi meie kampaaniate nõrkus, et tegijad ise ei vea oma asja välja. Kui Võsa teeb nii, siis teeb mõni tema andunud fänn samamoodi.»