05.06.2003

SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU PARANDUSETTEPANKUD

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõusse teha järgmised parandused:

1. jätta seaduse eelnõust välja punkt 2.

2. jätta seaduse eelnõust välja punkt 3.

3. jätta seaduse eelnõust välja punkt 5.

4. muuta seaduse eelnõu punkti 4 ja lisada sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lg 4 uuele sõnastusele punktid 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

"6) leping eluruumi osa kasutamiseks, välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud isikute vahel;

7) eluruumile seatud isiklik servituut, välja arvatud juhul, kui isiklik servituut on seatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud isikute vahel."

5. lisada seaduse eelnõule paragrahv kaks (§2) „Seaduse rakendamine“ järgmises sõnastuses:

"Isiku, kelle toimetulekutoetuse taotlemise avaldus on jäänud rahuldamata seetõttu, et tema kasutuses oleva eluruumi kasutamise õiguslik alus ei vastanud sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõikes 4 sätestatule, toimetulekutoetuse taotlemise avalduse vaatab valla- või linnavalitsus uuesti läbi 3 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest ja teeb uue otsuse lähtudes käesoleva seadusega muudetud sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõike 4 sõnastusest."


Silver Meikar
Reformierakonna fraktsiooni liige


28.mai 2003



Seletuskiri

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks peaks olema põhiseadusliku vastuolu kõrvaldamine, millega kaasneb toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimuste korrastamine. Sotsiaalkomisjoni poolt esitatud eelnõu sisaldab aga lisaks eeltoodud vastuolu kõrvaldamise sättele ka mitmeid teisi sätteid, mis ei ole mõistlikud.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu on mitmeid puudusi, mille kõrvaldamiseks pakun välja järgnevad parandusettepanekud.

1. jätta seaduse eelnõust välja punktid 2, 3, 5.

Nimetatud punktidega muudetakse senist põhimõtet, et toimetulekutoetuse maksmisel võetakse aluseks rahvastikuregistrisse kantud aadressandmed. Kui üliõpilase ja tema perekonna andmed langevad registris kokku, siis peavad nad koos toetust taotlema. Kui need andmed on erinevad (ka sama asula piires), siis see annab üliõpilasele õiguse eraldi toetuse taotlemiseks.

Praegu välja pakutud muudatus lubab eraldi toetust taotleda vaid abielus või lapsega üliõpilasel. Üliõpilane on võrdväärne, täisealine Eesti riigi kodanik, kelle õigust saada toimetulekutoetust ei tohi piirata ainuüksi üliõpilase staatuse pärast.

2. muuta seaduse eelnõu punkti 4 ja lisada sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lg 4 uuele sõnastusele punktid 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
"6) leping eluruumi osa kasutamiseks, välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud isikute vahel;
7) eluruumile seatud isiklik servituut, välja arvatud juhul, kui isiklik servituut on seatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud isikute vahel."

Praegu väljapakutud sõnastus lahendab küll osaliselt ära üliõpilaste probleemid, kuid osade probleemide lahendus jääb siiski õhku rippuma. Eluruumi kasutamise õiguslike aluste loetelu pole seaduses ammendav. Meie õiguskorras on neid tunduvalt rohkem kui seaduses nimetatud. Ja isikuid, kes kasutavad eluruume teistsugusel õiguslikul alusel, ei tohiks samuti toetuse taotlemise õigusest ilma jätta.

Praegu väljapakutud sõnastusega on n.ö. seadustatud üliõpilaste poolt eluruumi osa kasutamine. Aga ka teised isikud võivad sõlmida lepinguid, mille esemeks on eluruumi osa kasutamine. Miks siis nemad ei peaks saama toimetulekutoetust taotleda. Sellest lähtuvalt tuleks lisada lg. 7.

Isiklikud servituudid on aga asjaõigusest tuntud ja need võivad olla samuti eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Ka neid ei tohiks loetelust välja jätta.

3. lisada seaduse eelnõule paragrahv kaks (§2) „Seaduse rakendamine“ järgmises sõnastuses: "Isiku, kelle toimetulekutoetuse taotlemise avaldus on jäänud rahuldamata seetõttu, et tema kasutuses oleva eluruumi kasutamise õiguslik alus ei vastanud sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõikes 4 sätestatule, toimetulekutoetuse taotlemise avalduse vaatab valla- või linnavalitsus uuesti läbi 3 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest ja teeb uue otsuse lähtudes käesoleva seadusega muudetud sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõike 4 sõnastusest."

Tagasiulatuv jõud on aktsepteeritav vaid juhul, kui muudatuste mõju isikutele on positiivne. Antud sätte sisseviimine on antud eelnõu kontekstis õiglane. Riik likvideerib ise enda poolt loodud ebaõigluse ja tagab nendele isikutele, kes on esitanud õigeaegselt ja nõuetekohaselt avalduse, kuid põhiseadusega vastuolus olnud sätte tõttu ilma jäänud seadusega ettenähtud toetusest, toetuse saamise.

Kui vastavat sätet eelnõule ei lisata, on toimetuleku toetusest ilma jäänud isikul õigus pöörduda kohtu poole ja saada sealt õigus. Sadade inimeste kohtupoole pöördumine on aga ebaotstarbekas. See tekitab asjatult bürokraatiat ning on toimetuleku toetust vajavate isikute suhtes ülekohtune.