09.09.2003

Reformierakonna esimees Siim Kallas ütles aga riigikogus, et Reformierakond pole nõus enne referendumi tulemuste selgumist leppele alla kirjutama. Kallase sõnul on Eesti edasise arengu prioriteete, võtmeküsimusi ning tegevuskava hõlmava kokkuleppe sisu selgelt sõltuv Eesti liitumisest või mitteliitumisest Euroopa Liiduga. Juhul kui Eesti ELiga ei liitu, tuleb ka ühiskondliku kokkuleppe punktid ümber vaadata, selgitas Kallas. Kallase erakonnakaaslane, riigikoguliige Silver Meikar peab soovi lepe enne ELi referendumit alla kirjutada suisa võimatuks ja veidraks: «Võimatu seetõttu, et alles käib diskussioon selle vajalikkuse üle. Veider on aga rääkida rahvuslikust kokkuleppest pärast Keskerakonna kongressi,» arutleb Meikar oma augustikuises arvamuskirjutises. Meikari hinnangul on küsitav ka lepingu motiiv: «Eestis on nii poliitilisi kui ka majanduslikke jõude, kes on teistest enam huvitatud ühiskondliku lepingu kui poliitilise raamdokumendi sõlmimisest.

Arusaamatuks jääb nende motiiv. Kas tõesti on vajalik seda, et me kõik armastame oma riiki ja rahvast, veel mingi lepinguga kinnitada? Aga võib-olla soovitakse lisaks neile üldistele väärtustele lepinguliselt kinnitada ka midagi muud, milles ühiskondlik konsensus tegelikult puudub?»

Tänavu veebruaris kirjutasid erakondade, tööandjate ja töövõtjate, ülikoolide ning kolmanda sektori organisatsioonide esindajad Kadriorus alla Eesti Ühiskondliku Kokkuleppe märgukirjale. Lepe keskendub eelkõige lastele, peredele ja haridusele ning ühiskonna sidususe suurenemisele. Eesti keskseks arengueesmärgiks seatakse vähemalt kahekordne elatustaseme tõus koos sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemisega aastaks 2015.