03.12.2003

“Kui riik on sisse seadnud kohustusliku põhihariduse, peab ta 15-16aastast inimest piisavalt targaks otsustamaks, kas ta jätkab kooliteed või asub tööle. Miks ei peaks noor olema kompetentne osalema ühiskonnaelu protsessides?” selgitas Meikar.

Riigikogu noorim liige, 25aastane reformierakondlane Meikar ütles oma mõtte välja eelmisel nädalal Riigikogus noorteparlamendi istungil, põhjendades seda asjaoluga, et noored on poliitikast huvitatud ja soovivad Eesti tuleviku kavandamisel aktiivselt kaasa rääkida.

Alustada koduvallas

Meikari sõnade kohaselt tuleks passiealisi lubada eelkõige kohalike omavalitsuste valimistele, sest veidi vanemad, 18-19aastased, lähevad vallast mujale õppima ega soovi hiljem tagasi tulla.

“Kui mõne valla demograafilist kõverat vaadata, jääb sisse suur auk: noori pole. Kes siis nende asju otsustab? Vaja on anda noorematele võimalus kaasa rääkida nendele suunatud otsustustes, see seob neid tihedamalt kodukoha külge ja nad tulevad tagasi,” rääkis Meikar.

Noorpoliitik, kes enne Riigikokku saamist on olnud Tartu volikogu liige, on kindel, et noored tunnevad hästi hariduse ja spordi valdkonda, mille korraldamisega ju vald tegelebki, võib-olla kaugemaks jäävad maksu- ja majandusküsimused.

“Rääkisin hiljuti ühe maakooli kodanikuõpetuse õpetajaga. Tema kinnitas, et õpilased on võimelised ühiskonnaelu protsesse mõistma ja nende üle otsustama. Pealegi on tähtis kujundada noortes varakult valimistel osalemise harjumust. Mida nooremas eas inimene soovib osaleda, seda aktiivsem on ta edaspidi,” märkis Meikar.

Riigikogu liikme, Tartu ülikooli erakorralise professori akadeemik Peeter Tulviste hinnangul pole paljudel täiskasvanutelgi aimu, mis kohalikus omavalitsuses tehakse, seepärast ei tohiks asjatundmatute ringi suurendada.

“Kogu sümpaatia juures härra Meikari idee vastu pean ütlema, et 16aastane ei ole veel sotsiaalselt küps. Valimisõigus ei ole üksnes õigus, vaid ka vastutus ja kohustus. Nii noortele inimestele ei tohi nii ränka koormat panna,” ütles Tulviste.

Tulviste sõnul tõmbab iga ühiskond kriipsu, millest edasi nõuab oma liikmetelt täisvastutust.

Ema loata mehele

Eesti noorteühenduse liidu (ENL) esimehe Maria Savisaare väitel tähendaks valimisea muutus ka alaealisuse piiri nihutamist kahe aasta võrra.

“Ei ole mõeldav, et noor, kes tohib iseseisvalt otsustada riikliku tähtsusega küsimusi, ei või langetada isiklikku elu puudutavaid otsuseid, näiteks abielluda lapsevanema loata,” ütles Savisaar.

ENLi juhatuse meelest tuleks noorte ettevalmistamisel tõhustada kodanikuõpetuse taset koolides, korraldada mitteametlikke noortevalimisi, alles siis võiks arutada valimisea alandamist.

Meikar tõrjus väidet, nagu oleksid nii noored inimesed kergesti mõjutatavad ja neil puuduks oma seisukoht.

“Loomulikult on enamik 16aastasi oma vanemate mõju all ja valimisotsust arutatakse kindlasti nii kodus, koolis kui koos sõpradega. Kui valimisiga langetatakse, tekib noortel suurem huvi kõrvalt õppida, on ju igasugused noortefoorumid, mittetulundusühingud, kus saab kaasa lüüa,” rääkis Meikar.

Noormees avaldas lootust, et ühiskonnas jätkub tema idee üle arutelu mitte ainult emotsionaalsel, vaid ka ratsionaalsel tasemel.