 |
   |
|
Kajastus meedias
17.03.2001
Tudengid ähvardavad ministeeriumi kohtuga
Andri Maimets, Jüri Saar; Postimees
Sotsiaalminister Eiki Nestori esmaspäevase Tartu-visiidi ajaks on üliõpilased eesotsas tudengite väitlusklubiga kavandanud meeleavalduse, et väljendada pahameelt ministeeriumi ebaõiglase käitumise üle.
Aktsiooni eestkõneleja, Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse liige Silver Meikar ütles, et kui sotsiaalministeerium esmaspäeva pärastlõunaks probleemile lahenduse leiab, saavad meeleavaldusele kutsuvad plakatid, mida linnas oli eile üleval kümmekond, sildi «tühistatud».
Mõned Tartu Ülikooli kolmanda kursuse juuratudengid omakorda hauvad plaani kohtusse minna. Kelle vastu hagi esitatakse, pole nad veel otsustanud.
«Kursusevennaga tekkis idee, on selline väike näpuharjutus,» märkis üks anonüümsust palunud asjaosaline. «Selle kuu jooksul loodme materjalid kokku saada ja avalduse sisse anda.» Eile levitatud pressiteates hindasid juuratudengid oma võiduvõimalusi heaks.
Ministeerium sööb sõnu
«Arvan, et asja kohtusse andmine on põhjendatud,» sõnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu avaliku poliitika juht Leif Kalev. «Üliõpilane on sattunud olukorda, kus tema põhiseaduslikud õigused pole tagatud.»
Sotsiaalminister Eiki Nestor nõustus, et igal kodanikul on voli pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole, kuid ei mõistnud, mida üliõpilased ministeeriumile ette heidavad.
Eile selgitas Nestor Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatele, et ministeerium pole keelanud toimetulekutoetuste maksmist puudust kannatavatele üliõpilastele. «Tartu linnale on tehtud etteheiteid seetõttu, kuidas toimetulekutoetust makstakse, mitte kellele makstakse,» väitis minister. Tema sõnul saavad mõned tudengid toimetulekutoetust nii Tartust kui ka oma kodulinnast.
Tartu linnapea Andrus Ansipi sõnul on need süüdistused valed.
«Kõigepealt tõestagu, alles siis süüdistagu,» ütles Ansip Postimehele. «Kui nad ütlevad, et ei keeldu, siis andku raha ja me maksame edasi!» Linnapea sõnul rikub ministeerium tekkinud tülis seadust. «Tänases seadusandlikus regulatsioonis puudub neil üleüldse õigus peatada toetuse maksmine.»
Linnad mõistavad hukka
Sotsiaalministeeriumi käitumine tundub kentsakas ka teistele omavalitsusjuhtidele. «Tudengit tuleb võtta kui teistega võrdõiguslikku kodanikku,» ütles Tallinna abilinnapea Ants Leemets BNSile. Samal seisukohal on ka Eesti Linnade Liit. Pealinna juhtkond on tudengite nõudmisi avalikult toetanud ja jätkab toimetulekutoetuste maksmist oma linnas elavatele üliõpilastele.
Eesti Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet leiab, et sotsiaalministeeriumi tegu on lühinägelik.
«Kui suur osa tudengeid käib õppimise kõrvalt tööl ja kulutab sellele poole oma ajast, jääb õppimine juhutegevuseks,» ütles ta. «See hakkab varem või hiljem riigile kätte maksma. Elmet lisas, et kui on ära tõestatud tudengi kehv majanduslik seisukord, on talle toimetulekutoetuse maksmine hädavajalik.
Vaidlus Tartu linna ja ministeeriumi vahel venib ning kannatajaks on kõik seal elavad üliõpilased. Eesti Üliõpilaskondade Liit on otsustanud anda ministeeriumile ja linnale ühe nädala tüli lahendamiseks.
«Kui kõik osapooled on head tahet väljendanud, siis peaks ju olema võimalik taas toetusi maksma hakata,» ütles Kalev. «Kui seda ei tehta, siis on keegi vassinud.»
Tartu linnavalitsus sai veebruaris toetuste maksmiseks 1,2 miljonit krooni, abisaajate avalduste põhjal oleks pidanud saama 3,8 miljonit krooni. Puudu jäävad 2,6 miljonit krooni olid riigikassa Tartu osakonnas isegi olemas, kuid sotsiaalministeerium keelas oma kirjaga selle abivajajatele välja maksta.
Mõned Tartu Ülikooli kolmanda kursuse juuratudengid omakorda hauvad plaani kohtusse minna. Kelle vastu hagi esitatakse, pole nad veel otsustanud.
«Kursusevennaga tekkis idee, on selline väike näpuharjutus,» märkis üks anonüümsust palunud asjaosaline. «Selle kuu jooksul loodme materjalid kokku saada ja avalduse sisse anda.» Eile levitatud pressiteates hindasid juuratudengid oma võiduvõimalusi heaks.
Ministeerium sööb sõnu
«Arvan, et asja kohtusse andmine on põhjendatud,» sõnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu avaliku poliitika juht Leif Kalev. «Üliõpilane on sattunud olukorda, kus tema põhiseaduslikud õigused pole tagatud.»
Sotsiaalminister Eiki Nestor nõustus, et igal kodanikul on voli pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole, kuid ei mõistnud, mida üliõpilased ministeeriumile ette heidavad.
Eile selgitas Nestor Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatele, et ministeerium pole keelanud toimetulekutoetuste maksmist puudust kannatavatele üliõpilastele. «Tartu linnale on tehtud etteheiteid seetõttu, kuidas toimetulekutoetust makstakse, mitte kellele makstakse,» väitis minister. Tema sõnul saavad mõned tudengid toimetulekutoetust nii Tartust kui ka oma kodulinnast.
Tartu linnapea Andrus Ansipi sõnul on need süüdistused valed.
«Kõigepealt tõestagu, alles siis süüdistagu,» ütles Ansip Postimehele. «Kui nad ütlevad, et ei keeldu, siis andku raha ja me maksame edasi!» Linnapea sõnul rikub ministeerium tekkinud tülis seadust. «Tänases seadusandlikus regulatsioonis puudub neil üleüldse õigus peatada toetuse maksmine.»
Linnad mõistavad hukka
Sotsiaalministeeriumi käitumine tundub kentsakas ka teistele omavalitsusjuhtidele. «Tudengit tuleb võtta kui teistega võrdõiguslikku kodanikku,» ütles Tallinna abilinnapea Ants Leemets BNSile. Samal seisukohal on ka Eesti Linnade Liit. Pealinna juhtkond on tudengite nõudmisi avalikult toetanud ja jätkab toimetulekutoetuste maksmist oma linnas elavatele üliõpilastele.
Eesti Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet leiab, et sotsiaalministeeriumi tegu on lühinägelik.
«Kui suur osa tudengeid käib õppimise kõrvalt tööl ja kulutab sellele poole oma ajast, jääb õppimine juhutegevuseks,» ütles ta. «See hakkab varem või hiljem riigile kätte maksma. Elmet lisas, et kui on ära tõestatud tudengi kehv majanduslik seisukord, on talle toimetulekutoetuse maksmine hädavajalik.
Vaidlus Tartu linna ja ministeeriumi vahel venib ning kannatajaks on kõik seal elavad üliõpilased. Eesti Üliõpilaskondade Liit on otsustanud anda ministeeriumile ja linnale ühe nädala tüli lahendamiseks.
«Kui kõik osapooled on head tahet väljendanud, siis peaks ju olema võimalik taas toetusi maksma hakata,» ütles Kalev. «Kui seda ei tehta, siis on keegi vassinud.»
Tartu linnavalitsus sai veebruaris toetuste maksmiseks 1,2 miljonit krooni, abisaajate avalduste põhjal oleks pidanud saama 3,8 miljonit krooni. Puudu jäävad 2,6 miljonit krooni olid riigikassa Tartu osakonnas isegi olemas, kuid sotsiaalministeerium keelas oma kirjaga selle abivajajatele välja maksta.
tagasi arhiivi
tagasi esilehele