Korralik maantee ja rongiühendus tagaks päevasel sõidul pealinna vähemalt tunni jagu võitu. Rongiga sõites suurendaksid Sa ka turvalisust, säästaksid loodust ja enda närve, saaksid mõnusalt läbi lugeda lehed, juua kohvi, teha tööd ja vestelda kaaslasega.

Just hea rongiliiklus on see, mille eest kavatsen seista järgmises Riigikogu koosseisus. Aastaks 2010 peab Tartu-Tallinna-Tartu liinil sõitma vähemalt kümme uut rongi ja sõidupikkus peab jääma oluliselt alla kahe tunni. See on võimalik, kui selle eest vaid südamega võidelda.

Hääletasin kolmapäeval raudtee riigistamise poolt peaasjalikult seetõttu, et nii saab riik paremini otsustada, milliseid raudteeliine ja perroone eelisjärjekorras uuendada. Tartu-Tallinna liin on kõige olulisem ning seda eelkõige reisijateveo tõttu.

Maksimaalset rongi sõidukiirust 120km tunnis saab täna arendada vaid osadel lõikudel ning seetõttu on ajakulu vaimu ja võimu linna vahel üle kahe tunni. Liiprite uuendamine tagab ka sujuvama sõidu ehk selle, et hommikukohv laualt viigipükstele ei hüppaks.

80ndatel tekkis Euroopas uus raudteekontseptsioon, mida võiks sõnastada järgnevalt: rongiliiklus peab olema nii tihe, et inimene saaks sõita siis, kui ta tahab, ega peaks kohandama oma päevakava sõiduplaani järgi. Sisuliselt tähendab see, et Tartust peaks väljuma vähemalt üks rong iga kahe tunni tagant, vastasel korral ei ole inimesed nõus maanteetranspordist loobuma.

Oluline on samuti, et piletihind jääks konkurentsivõimeliseks – ehk ei oleks kallim kui bussipilet, ning jätkuvalt palju odavam kui sama marsruudi bensiinikulu. Selle tagamiseks tuleb riigil reisirongiliiklust doteerida nagu seda tehakse ka kõikjal mujal Euroopas. Arvestades aga rongiliikluse kaudseid kulusid, on riigil odavam osa piletihinnast kinni maksta, kui kõrvaldada tihedast maanteeliiklusest tingitud looduskahjustusi või inimkaotusi.

Riigikogus seisan selle eest, et juba aastal 2009 vahetataks Tartu liinil välja kõik praegused vagunid ning rongid oleks euroopaliku kvaliteediga. Just selleks aastaks amortiseeruvad Edelaraudtee praegused veeremid ja pikaajaline leping vedajaga tagab uued mugavad rongid.

Täna Eestis liipreid kündev kõige mugavam vagun Tartu liinile varsti enam ei sobi – korralikul rongiliiklusel on märksa kõrgemad nõudmised: olenemata reisiklassist on sõitjale tagatud mugavamad istmed, piisavalt ruumi ja euroopalik atmosfäär. Innovaatilisele e-riigile kohaselt peaks kõikides vagunites levima ka Internet ning samuti on vajalikud jalgratta hoidmise kohad.

Uued euroopalikud rongid on ka keskkonnasõbralikud ja kiired. Oluline Selleks, et rong jõuaks sihtlinna õigeaegselt, on oluline kohe ära muuta senine Eesti Raudtee poliitika, kus reisirong peab kaubarongile teed andma. Kumb siis meie jaoks olulisem on, kas Vene transiit või Eesti reisija?!

Toetan Tartu-Tallinna maantee jätkuvat neljarealiseks ehitamist, mis tagaks keskmise kiirusega 105 km tunnis Tartusse sõidu 99 minutiga. Kuid ärge uskuge neid poliitikuid, kes lubavad nelja aastaga uut maanteed - me kõik teame, et selline ehitus võtab aega vähemalt 15 aastat. Kas niikaua lepime igapäevaste teadetega uutest liiklusõnnetustest Tartu-Tallinna maanteel?

Hea rongiliiklus ei taga Tartu-Tallinna maantee probleemi lahendamist, kuid võib seda oluliselt leevendada -- kui paljud tartlased otsustavad kasutada rongi, jääb teedele vähem autosid ja busse. Need, kellel vaja sõita autoga, saavad liigelda tühjemal maanteel ehk jõuavad turvalisemalt ja kiiremini koju.

Rongiliikluse arendamine on poliitilise otsuse taga ning mina teen kõik selleks, et see oleks järgmise valitsuse prioriteet. Võimu ja vaimu vahel peaks olema kiirem ühendus. Kuidas muidu Tartu head mõtted võimu võtaksid.

(Artikkel kirjutatud 7.novembril rongis teel Tallinnast kodulinna.)